Ma mõtlesin, et ei tee järjekordset hala postitust, aga no on kurtmise tuju. Ma lihtsalt avastasin, et olen üksik - kõik on kuhugi ära pagenud või loobunud, et ahh, ta on ju mingi rase ja titega ja sada häda. Veini ka niikuinii ei joo, mõttetu. Selline tunne, et aeg, mil oled rase ja titega, oledki … Loe edasi: Raseda titemammi üksik elu
No ei ole blogimise tuuri peal olnud ja ma ei teagi, miks. Pea on nii laiali ja mingi kevade õndsus on sisse tulnud - hullult on energiat, mille ma tervenisti Johaniga tegelemisse panen. Mul on peaaegu, et ükskõik kõigest muust, mul on Johan ja ta on nii asjalik ning mida rohkem kasvab, seda rohkem tahab … Loe edasi: Igasugust juttu – talveuni läbi, ühtegi ema mitte iial ei kritiseeri ja meie uuest kokast
Mulle tundub, et kõik rasedad teevad endast fotostuudios rasedusaegseid pilte. Sellel ei ole mitte midagi viga ja mina ei tee seda maha. Kui on midagi ilusat, originaalset ja lahedat. Aga! Vastu hakkab see siis, kui näed juba kümnendat inimest täpselt samas stiilis pildil. Mis teema sellega on? Mingi "lõbus" olemine koos puust klotsidega, kus on … Loe edasi: Rasedusaegsed pildid, Facebookis epsimine ja "uued sõbrannad"
