Ma teen ühe öise postituse, sest hetkel on emotsionaalne olla ja ma lihtsalt pean seda jagama/enda jaoks dokumenteerima. Dokumenteerin siis juba avalikult. Pealegi, rasedana kaob uni. Täna on niikuinii emotsionaalne olla miskipärast, terve rasedus on seekord selline, kui nüüd täpsustada, aga täna juhtus see, mida enne ei olnud - ma hakkasin sünnitust kartma, just mõni … Loe edasi: Öine ahastav sünnitusjutt
Jaa! Oli tavaline ämmaka visiit, rääkisime, kuidas läheb, kõik oli chill ja siis rääkisin enda murest, et tunnen, et kõht kuidagi juba liiga suur, imelikud tunded allpool jne. Muretsesin, et need tunded olid eelmine kord pigem lõpus ning mis värk on. Igatahes, rääkisin ka, et nüüd vist mõtlen rohkem üle, kui eelmine kord, eelmisel korral … Loe edasi: Great! Ma hakkasin täna arsti juures pillima
Blogipuhkus sai läbi, mitte, et see mul üldse planeeritud oli, aga ma võin öelda, et ega millestki erilisest rääkimata pole jäänud ka. Igasuguseid päevi on olnud. Vahepeal läks meil auto katki, mis on siiani remondis, siis oli jaanipäev, mille me kodus veetsime, sest auto on katki, siis oleme linna peal ja niisama rändamas käinud ning … Loe edasi: Kui mul on niigi tiine looma tunne, siis miks ma ei võiks lihtsalt kuskil urus varjatult oma aega oodata?
Eelmises postituses jäi see oluline asi kilkamata, et esimene trimester on edukalt läbitud, jee! Nii kiiresti ja märkamatult, aga see läks Johani oodates ka nii kiiresti. Enamus sellest ajast sa lihtsalt ei saagi aru, et oled rase, ei jõua väga kohale, ootad uuringuid, ei suuda nii suurelt veel rõõmustada. Ja kui see Oscar test, KV … Loe edasi: Algas teine trimester! Juba.
Ma mõtlesin, et ei tee järjekordset hala postitust, aga no on kurtmise tuju. Ma lihtsalt avastasin, et olen üksik - kõik on kuhugi ära pagenud või loobunud, et ahh, ta on ju mingi rase ja titega ja sada häda. Veini ka niikuinii ei joo, mõttetu. Selline tunne, et aeg, mil oled rase ja titega, oledki … Loe edasi: Raseda titemammi üksik elu
Oh, mis virrvarr on olnud. Emotsioonid ikka käivad üles-alla, seinast-seina. Eile oli üks sellistest päevadest, kus ma tundsin, et ok. Mida ma, hull, olen ette võtnud? Mul on 1 laps, kellest mul on niigi vaja aegajalt puhata, nii julmalt, kui see ka ei kõla, aga et teha teine ja jutti?! Miks mul nüüd nii kiire … Loe edasi: Madalseis nimega “Kas-mul-oli-selle-teise-lapsega-siis-nii-kiire” ja üles jälle.
Eile õhtul, kui Johan magas, heietasin omi mõtteid ja emotsioonitsesin. Kuna ta ärkas enne seda, kui postitatud sain, siis tegin seda nüüd. Mitte, et see mingi tohutu põnev lugu oleks, aga lihtsalt sellest, kui hästi kõik on, et kõik on nii, nagu on. Ja iga päev mõtlen sellele! Isegi läbi nutu. Mina tunnen koguaeg ja … Loe edasi: Mul on täiega vedanud!
35. nädal on käes! Peaaegu nädal ilma igasuguste postitusteta. Põhjus lihtne - mul oli tegemist puhkamisega Pärnus. Aga enne, kui sinnapoole sõitma hakkasime, käisime ära tugiisiku koolitusel. Minek oli selline, et minul on viimasel ajal üles-alla meeleolud ja enne koolitust oli alla-meeleolu. Mul oli täiesti kõrini kõigest, kuidagi väga armetu tunne oli peal - see … Loe edasi: Viimane perekooli loeng: Tugiisiku abi sünnitusel – Kõige ägedam loeng, kuhu minna!
Asjalike ostude ja loengute juttudele vahelduseks räägin siis enesetundest ja emotsioonidest. Ja eilsest "mulle-aitab!" vapustusest. Käes on 33. nädal, õigemini 33+3, ehk siis kes pole nädalate lugemisega kokku puutunud: 33 nädalat ja 3 päeva on rasedus kestnud. Seda nimetatakse 8. kuuks ja 8. kuu on vaimustava 3. trimestri osa. Ehk siis, oled suur, raske, teed … Loe edasi: Rasedusaegne mina-pilt: Emasloom National Geographicust + eilne "MULLE AITAB!" vapustus
