Mingi kergus on sisse tulnud ja ma tean küll, mis kergus see on - Oskar on 5-kuune ja see tähendab seda, et see on meie peres murranguline vanus. Johaniga oli sama lugu, 5-kuusest alates läks elu kergeks ning põhjusteks on suured arenguhüpped - ise liikuma saamine, lisatoit ja teatud mõttes rahunemine. Oskariga läheb samamoodi - … Loe edasi: Oskari esimesed ampsud ja muud elulised heietused
Kui enamasti tunnevad emad, et just nemad teevad kõike kiiresti ja õigesti ning kipuvad isasid ka õpetama, kuidas midagi teha, siis olgem ausad - vahel tuleb ikka samm tagasi astuda, suu kinni panna ja vaadata, kuidas mees lastega tegeleb. Täitsa võimalik, et meil on meestelt nii mõndagi õppida. Ma ei tea, kuidas ei ole mingid … Loe edasi: Isa “häkid”
Mõni postitus tagasi rääkisin, et saime ühelt maaletoojalt paki, mis sisaldas igasugust head kraami ja tutvustasin looduslikke hambapastasid. Enne, kui jätkan, mainin veel, et nüüd, kui oleme neid kauem kasutanud, olen ma täiesti veendunud, et kui need ühel hetkel otsa saavad, ostan juurde - mu hammaste tundlikkus on vähenenud, hambad on ilusad, ma ütleksin, et … Loe edasi: Siis, kui on vaja “oma tuppa” puhkama minna
Elu kahe väikelapsega võrdub üks suur mähkmehunnik, no joke. Eks ma olen maininud, et Johan ei ole enam edukas oma potitreeningus - liiga palju muutusi samal ajal ja liiga vähe aega keskendumiseks ning "trenniks" - lihtsam ja puhtam on ta hetkel mähkmetes hoida, kuigi jaa, kallim ka. See selleks. Kaks mähkmekandjat tähendab palju (loe: üüratult) … Loe edasi: Upume!*
Eesti Blogiauhindade trall läheb jälle käima ja minult on ka küsitud, kas osalen ikka ja puha. Mõtlesin selle postituse juba eelmisel aastal peale EBA auhindade jagamist teha, aga jätsin ära - ausalt öeldes, ma ei viitsinud sellest enam jahuda. Igatahes, lühidalt ütlen kohe alguses ära, et juba eelmisel aastal otsustasin, et sel aastal ei osale. … Loe edasi: Eesti Blogiauhinnad – uhke nimi jah, aga …
Üks "vana võlg" on tasumata - ma tahtsin juba ammu rääkida meie vankriostust, aga kuna see saabus detsembri keskel, olin viimast otsa rase, varsti sünnitasin, jõulud, aasta lõpp jne, siis läkski veidi aega. Muidugi, oleksin võinud sellest rääkida ka ilma, et see reaalselt kohal oleks, aga ma tahtsin ikka natuke katsuda ja proovida ka enne. … Loe edasi: Liikumine kahe väikese lapsega: elupäästja Bugaboo Donkey2 Duo
Jõuluaeg on täies hoos ja alati sellel ajal hakatakse rõhku panema annetustele, heategevusele, selline mulje tekib juba, et mängitakse su närvidega, et muudkui anneta, vaata, kui kohutav lugu, kuidas sa ei anneta. Igatahes, minul on kuidagi kõigest üleküllus olnud, sest just sellisel aastaajal tuuakse need lood välja ning jäetakse kõigest kommertslik mulje. Ühel hetkel mõtlesin, … Loe edasi: Hing on nii haige ja sees kisub kokku
Alles oli taaskasutusnädal või kuidas iganes seda ei nimetatud ja päris mitmed blogijad tegid sellel teemal postitusi (ok, nägin Henry ja Malluka omi, aga raudselt oli keegi veel). Mõtlesin ka, et teeks, sest taaskasutus on minu ja Jaanuse jaoks nii-ii-ii tähtis teema. Me oleme selles osas veel lapsekingades, aga no igati taaskasutuse poolt. See, et … Loe edasi: Roheline ja kasutatud postitus
Mul olid üleeile esimest korda elus libatuhud vist. Johani ajal küll sellist värki ei olnud. Ok, toonused on juba suht algusest peale mõlema rasedusega olnud, aga sellised valulikud krampivedamised ja nii, et hakkan ise ka kahtlema, et ega ometi, seda pole olnud. Ma alahindasin libatuhusid ja arvasin, et kesiganes nendest räägivad, ei tee lihtsalt tavalistel … Loe edasi: Lasen auru välja ja trambin jalgu, nagu väike laps – natuke õnnetu on olla
Täna oli esimene öö ja on esimene päev üle pika aja, mil Johan on end suhteliselt hästi tundnud. Rääkisin, et oli justkui põhjuseta palavikus, veidi köhis, aga polnud väga hull. No, siis palavik langes alla 38, kuid järgnes õudus - ikka selline kinnine köha, et valus kuulata, öösiti röökis, sest tal oli halb olla, magada … Loe edasi: Johani haigus ja meie elupäästjad
