Hambahaldjad ja muud tegelased

Mingi sisetunne käskis mul uurida Instagramist hambahaldja traditsiooni kohta, niisiis, tegin seal küsitluse, et kes on hambahaldjad, mida nad teevad, kuidas see toimib, kas seda üldse kaasa teha, sest enda lapsepõlves seda ei olnud (nagu palju teisi tegelasi mul polnud, nagu teate). Seega, ma ei arvanud, et see teema on mingi suur teema. Arvasin, et hammaste vahetumisega on aega ka, aga oleks hea, kui juba uurin. Minu üllatuseks sain väga palju vastuseid ja seda mitme nurga pealt. Mõni ei tähista, enamik peab seda siiski oluliseks ja paar vastust tuli ka lasteaiatöötajatelt, kes on pealt näinud, kuidas mõnele lapsele on hambahaldja puudumine väga halvasti mõjunud. Kuna ma tean, et Johan on selline, kes tahab igal juhul actionit ja koos teistega kõikvõimalikes teemades sees olla, siis otsustasin hüpata tundmatusse, see endale selgeks teha ehk meil hakkab käima hambahaldjas.

Kui kellelgi on sama küsimus, kuidas see käib või mida enamik teeb, siis see käib nii, et lapsel tuleb hammas ära, see pannakse, kas padja alla, enamasti soovitatakse muud kindlat kohta, et ära ei kaoks ja haldjas tuleb, viib hamba ära, asemele paneb mündi, mõnel juhul paberraha. Minu jaoks on münt kuidagi sümboolsem ja salapärasem, seega valisin hetkel mündivariandi, aga ei garanteeri, et nii ka lõpuni jääb. Kui varem oleme lastele sente pannud nende nimelistesse tassidesse, siis nüüd mõtlesin, et tahaksin ilusaid rahakassasid, võimalusel läbipaistvaid, et nad näeksid, kuidas raha koguneb.

Veidi aega peale seda, kui olin Instagramis küsitluse teinud, tuli Johan minu juurde kurtma, et tal on hammas katki. Vaatasin ja minu üllatuseks oligi üks hammas täiesti liikuv ehk hambahaldja aeg tuleb varem, kui oleksin oodanud!

Nüüd hakkas kiire – käisin ja otsisin igalt poolt soodsaid variante laste kassadeks, aga leidsin selliseid, mis olid kas liiga väikesed, liiga lapselikud ehk ei sobi meie väikesesse koju, üritan säilitada võimalikult ühesuguseid toone, sest mu aju ei võta palju värvilisi asju ja inimesi hästi vastu (hahaa). Ja veel leidsin nn täiskasvanute kassasid, mis olid üldse ei tea, kellele – “His money” (väike aken), “Her money” (suur aken) – peaks vist naljakas olema, aga mulle sellised naljad ei istu. Ma olen liiga feminist selle jaoks.

Lõpuks leidsin Pepcost tavalised, valge kaanega klaaspurgid, kuhu kleepisin trükitähtedega laste nimed nende enda lemmikvärvides, et ikka natuke lapselik välimus oleks ja nende eriline, nimelie rahapurk ning panin töösse. Kui ma ei eksi, oli purgi hind 1 euro, mistõttu need võtsingi, kuigi oleksin eelistanud ilma igasuguse “sweet home” jututa, aga õnneks suures plaanis ei riiva need silma, pealegi lapsed teavad, et süda = armastus. Proovisin mingi terava noaotsaga kaane sisse kassapilu ka teha, aga hetkel ei ole õnnestunud, kuid selle teeme ka ära, kui võimalus tekib.

Ja kohe, kui ma oma purgid paika sain ning veidi münte olin varunud ehk sama päeva hilisõhtul vaikselt voodis, Johan hüüab – “näed, tuligi välja!”. Ehk see liikuv hammas segas teda, muudkui sudis seal, kuni sai ise kätte. No siis algas täielik pidu, nii suur elevus nii lastel kui vanematel, et keegi magada ei saanud. Johan teatas täiesti kindlalt, et nüüd tuleb tiibadega, lendab ära, viib hamba kuskile kuu või päikese külge (kust ta seda võtab, äkki lasteaias räägitakse, kes teab, palun valgustage mind! 😀 ) ja toob raha. Ehk kui hea, et ma uurisin teilt Instagramis ja valmistusin ette! Üks väheseid kordi, kus ma emana tunnen, et ok, seekord, lõpuks ometi, olen samm ees ja tegija!

Meie otsustasime võtta väikese klaasi, meil on kindel kapinurk selle jaoks nüüd, et hammas klaasi ja hommikul tuleb vaatama, kas hambahaldjas on käinud ja kui on, siis paneme raha enda rahapurki. Johan oli nii elevil kogu sellest asjast, et kui enne rääkis, kuidas ta ei taha lasteaeda minna, siis õhtul hilja muudkui jõllitas end peeglist ega jõudnud ära oodata, et saaks hommikul minna ja kõigile näidata. Mina kujutasin ette, et hamba ära tulemine on ikka natuke hirmus ja valus, aga vähemalt Johanile oli see justkui maailma suurim õnn.

Siis katsusin, et teine hammas liikus ka veidi, sellega läks aega, aga see tuli samuti paar päeva tagasi ära. Kõik täis täpselt samamoodi, Johan ei suutnud magama jääda, sest hammas oli ikka juba päris lahti, veenis mind, et noh, ema, sa saad sellega hakkama, võta ära, sa oled ju mu parim sõber! 😀 Aga ma vastasin, et äkki homme vaatame, äkki veel liiga kinni jne. Ei, tema oli otsustanud, et ei saa niimoodi edasi elada, läks peegli ette ja muudkui sudis, kuni hammas käes, et noh tehtud, kus klaas on. Jälle oli ta omadega nii rahul ja jäi kohe õndsasse unne – päev oli korda läinud.

Nii, et selliselt see hambahaldjas meil käima hakkaski.

Väike “aeg lendab” seeria siia:

Aga puudutame siis õige vähe päkapiku/jõuluvana teemat ka. Nagu teate, ma kirjutasin mõni aasta tagasi sellest, kuidas ma ei ole kunagi uskunud jõuluvanasse või päkapikkudesse, see tehti meile selgeks, et neid ei ole, õigemini, ma pole kunagi isegi mõelnud, millal sellest räägiti, see lihtsalt on mu teadvuses olnud eluaeg. Samamoodi otsustasin ka lapsi kasvatada, et me teeme kõike kaasa, aga me ei sisenda pidevalt, et need on päris ja kui on juttu sellest, räägime otse ära ehk nn inimesed teevad üksteisele ise heategusid, toredaid üllatusi ja nn päkapikku, nagu mardi- ja kadripäeval kostümeeritakse, tuuakse ilusaid soove ukse taha. Ma ei olnud valmis selleks pahameeletormiks, mis mind peale seda saatis, nagu ma oleksin kriminaal, siiani šokeeritud, kui õelaid vastuseid ma selle peale omal ajal sain, aga ometi otsustas ühel aastal Pere ja Kodu meiega ka artikli kirjutada justnimelt teiste perede toetuseks, kes samuti teisiti jõuluasju ajavad. Tuleb välja, et see oligi vajalik, sest väga paljud on mulle kirjutanud, et uurida, kuidas seda teeme, kuidas teistega arvestada samal ajal ja lihtsalt kurtnud, kuidas nemadki saavad hukka mõistetud sellise asja pärast, mis tegelikult on ju ilus, sügav traditsioon tervele perele ning mis peamine – me oleme jõuludest, päkapikkudest, jõuluvanast endiselt lummatud, see on ikka veel ja igavesti meile imearmas ja soe aeg. Mul on kahju, et seda poolt ei mõisteta, et ka nii on see võimalik. Lihtsalt, oleme avatud meele ja südamega, muud ma siit maailmast ja inimestelt ei soovi.

Tulles asja juurde, siis muidugi, hakkavad meil päkapikud käima ja on algusest peale käinud. See, kas lapsed teavad, et need oleme meie või mitte, pole hetkel jutuks tulnud ega oluline, nad lihtsalt teavad, et jõulud ja lumi, seega päkapikud, jõuluvana, üllatused – osa sellest ajast ja traditsioonist. Ükspäev Johan küsis, kas ema paneb üllatuse ja kas päkapikud tulevad ka ehk kuidagi põimis nad kokku, mille vastuseks ütlesin, et muidugi, tulevad päkapikud ja teevad üllatusi. Jõuluvanaks on Jaanus, kelle ees häbenetakse, kui ta kostümeeritud on ja esinetakse väga tähtsalt, et kingitust saada. Päkapikud on imeline viis lapsi hommikul vara üles saada ja lasteaeda saata, sest muidu ei ole ju nii õhinat vara ärgata, nii et, selles osas oleme me täiesti tavaline perekond. Päkapikke ja jõulujutte vaatame raamatutest, multikatest jne, kõik toimib nii, nagu minulgi toimis, see mõnus mäng, mis põimitud väikese maagiaga, samas tundes turvatunnet mingist traditsioonist. Kuitahes palju ma sellest teemast räägin, siis tean, et tegelikult ma ei võlgne kellelegi seletust, kuidas me teeme ja lihtsalt loodan kõikide heatahtlikule suhtumisele, mitte hakata ristküsitlust taluma, aga et kui see, siis too ja kui räägid nii, miks siis mitte naa ja muudkui oodatakse, millal ma oma jutuga kokku jooksen. Ma vastan ainult nii, et kuni olen aus ja ehe, ei pea ma kunagi midagi meelde jätma ega mõtlema, kas mu jutt ja põhimõtted klapivad – me ise oleme sellega rahu teinud ja tunneme, et meile on selline toimimine õige.

Niisiis, jah, tegelased sügisel (halloween, mardid, kadrid), hambahaldjad, päkapikud, jõuluvanad – kõik on meie peres esindatud.

Jätke mulle kommentaaridesse, kuidas teie hambahaldja traditsioonid käivad, peamiselt just selle kohta, et mis hambast edasi saab nii lapse mõistes, kui reaalselt vanema seisukohalt – mida te hambaga päriselt teete?

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s