Mõtteid vaktsineerimisest

Jah, ma otsustasin, et ma räägin sellest otse, mida mõtlen, olgu see teema nii tundlik, kui tahes.

Esiteks, juba see fakt iseenesest, et teema on tundlik – miks ometi? Miks me ei suuda asja normaalselt arutleda, ilma hirmuta, et saame põlatud. Aga ma proovin.

Need, kes vaktsineerivad, peavad teisi vastutustundetuteks, vaktsiinivastased muudkui möllavad, kuidas neid kiusatakse taga, pole vabadust, riik kõiges süüdi (kuigi terves maailmas on piirangud ja veel hullemadki kui siin). Need, kes on vaktsineeritud, saavad omakorda kiusu osaks – neid sõimatakse laborirottideks, ajupesuohvriteks, naeruvääristatakse nende iseseisvat otsustusvõimet jne. Keegi ei tee õigesti ja keegi ei võida.

Meie peres on üks vaktsineeritud, teine mitte. Mina, peale pikalt kaalumist, lasin end vaktsineerida ja pean ka elama nüüd selles hirmus, et mind hakatakse selle info põhjal taga kiusama. Ma ei salga, ma pabistasin samuti, mis vaktsiin, kuidas mõjub, kõik tundub uus, kõik see. Aga samas, ma kardan koroonat, sest samuti ma ei tea, kuidas mõjub, milline on mõju tulevikus, kui saan kopsukahjustused. Kahest riskist valisin ühe, sest kolmandat varianti ei olnud. Ma ei julge isegi rääkida vaktsiini mõjust või sümptomitest, sest äkki sellest saavad valedel põhjustel jõudu antivaxxerid, et noh, näed, tal oli nii, järelikult oli paha, ilma süvenemata. Samas, ei julgenud ka arstilt küsida, sest kuklas oli mõte, et niikuinii ta ütleb, pole midagi hullu, normaalne kõik ega saa ka objektiivset infot. Tõenäoliselt oligi normaalne.

Jaanus ei ole vaktsineeritud. See mõte vaktsiinist hirmutab teda, eriti peale seda, kui tema lähedasel (vanemal inimesel) oli küllaltki raske reaktsioon. Samas, ta ei välista, et ta ei lase vaktsineerida, tal on vaja lihtsalt rohkem aega, et otsus vastu võtta ja kui see otsus saab ka olema see, et ta ei vaktsineeri veel mõnda aega, siis see ei ole isekusest nende osas, kes ei saa vaktsineerida, vaid see on mõeldes ka ta enda elule, tervisele ning perele. Ka tema peab nüüd mõtlema, kas ja kui palju ta saab selle otsuse eest taga kiusatud.

Asjad ei olegi must-valged, see tekitab nii palju ärevust, kahtlusi, tahad olla hea, vastutustundlik inimene, samas kardad vaktsiini, nagu surma, sest infot on vähe, arstidelt ei tule muud, kui et jaa, kõik on hea, vastastelt tuleb, et kõik on halb, ühtegi infoallikat ei oska usaldada, kuna endal puudub vastav haridus. Meedias on müra, labasusi, kõike – info tundub olevat peidus või kui ka ei ole, siis kogu olukorras ei oska seda õiget sealt välja õngitseda.

Oledki ootel, vaktsineeritud või mitte, mis maailmast saab, ei oska ei ühte ega teist poolt otsustada ning mis selle kõige tegelik mõju on – su vaimne tervis kannatab, sa muutud sotsiaalselt ärevaks, ei soovi inimestega suhelda, uudiseid lugeda – mitte millestki enam osa saada. Ja kui muude asjade kohta palju infot ei tea, siis selle kohta teame küll, et taoline elu hävitab inimese.

Seda enam, nüüd tekitab ärevust see tunne, et vaktsiin on justkui kohustlik, mis teeb veelgi sõjakamaks, ettevaatlikumaks, kaitsvamaks. Minu meelest täiesti loogiline reaktsioon. Ja jällegi, hirmu tekitab infomüra, valeinfo, usaldamatus, teadmatus.

Ühesõnaga, kuhu me oleme inimestena jõudnud? Tavalise inimliku mõtlemise tulemusena on ju mõlemad otsused arusaadavad. Kõigi jaoks on viirus ja sellega seonduv küllaltki uus. Täiesti loogiline, et vaktsiin tekitab ärevust ja kahtlusi või et viirus tekitab hirmu. Seda enam, et vaktsiin ei pruugigi kaitset anda ja eks selles osas oleme me kõik statistika, mis tekitab sinna vahele mingisuguse järjekordse halli ala.

Aga miks me siis sõdime? Miks ei saa inimesed, selle asemel, et labasusi lahmida, rahulikult arutleda asjade üle – äkki siis saaksime ka mingi tõe koos välja uurida, infot koguda, teineteist selles toetada ja võita koos koroona ning muud deemonid, mis meist jalust niita tahavad. Me oleme oma fookuse vales kohas hoidnud – selles, mis meid piirab ja pimestab, nüüd on tõesti aeg vabadusele keskenduda ja ma usun, et vabaks ei tee igasugused demonstatsioonid, vaid seda teeb kõikide inimestega arvestamine, üksteise harimine, kokku hoidmine ja koostöö.

Üleüldse, palun mulle maailm täis terveid, rõõmsaid, julgeid ja vabu inimesi. Ja palun mulle üks world peace.

NB! Viisakas arutelu on siin igati teretulnud. 🙂

13 kommentaari “Mõtteid vaktsineerimisest

  1. Mina käisin eilsel üritusel ja ütlen ausalt, et seal oli kõiki inimesi, nii vaktsineerimata kui vaktsineeritud. Nägin vaid soovi olla kõigiga sõbralik, kõik lehvitasid ja naeratasid kõikidele. Ja meedia ütleb muidugi nüüd, et antivakserid ja muud koledad sõnad. Ürituse kaaperdamine, mõnitamine jnjne. Meeleheitlik mahategemine ja sildistamine, kes aga kohapeal olid (ja neid oli ootamatult väga palju) teavad, mis tunne oli tegelikult, peegeldus selge soov olla taas üks väike rahvus, ühtne ja vaba otsustama.

    Liked by 1 person

  2. Meil on ka peres üks vaktsineeritud, mina pole. Kui tuli ootamatu võimalus tegema minna, siis otsustasin, et korraga ei tee, et kui peaks kõrvalnähud tekkima, siis pole vähemalt koos. Tuli suvi, siis polnud nagu enam vajadust ja praegu tehes ka nagu ei näe mõtet, talvel nagunii ei liigu eriti kuskil, ülejäänud suguvõsa on kõik süstid kätte saanud, et nendega suhtlemist ei pelga. Vaktsiinivastane pole, aga kuna see asi pole 100% nii, et kui kõik on vaktsineeritud, siis on elu lill jälle, seega käsi ees arsti poole ei torma. Ja ausalt üteldes iga aasta ei soovi ka vaktsiini teha selle vastu, sest taaskord, 100% ohutu ju see pole. Testi tegemise vastu pole mul ka midagi, maski võin ka kanda. Arvan ka, et mõlemad pooled võiksid mõtelda teise poole hirmude peale ja nendest püüda aru saada ja mitte naeruvääristada. (Siinkohal jätan välja kõik reaalsed olen-kõige-vastu-vandenõteoreetik’ud, see on üldse omaette teema 😀 )

    Liked by 1 person

  3. Ma kogesin seda, et põhiline, mis hirmu tekitab, on teadmatus. Lugesin enne päris palju vaktsiinide väljatöötamise ja mõju kohta, sain oma vastused ja meelerahu, vähemasti inglise (ja prantsuse) keeles on küll piisavalt palju infot. See, mida vaktsiinid sisaldavad, on ka täiesti avalik. Ja nende toime on nii arusaadavaks tehtud kui võimalik, täiesti piltlikult nagu koomiksivormis on seletatud, kuidas inimese organismis toimivad. Ja mRNA tüüpi vaktsiinid on selles mõttes turvalised ka, et ei sisalda viirusosakest ennast. Täiskasvanuna olen muidu saanud ainult puukentsefaliidi vastast süsti ja natuke on naljakas mõeldagi, et pole enne kunagi sellist eeltööd teinud, kahelnud või muretsenud. Aga nüüd, niimoodi ettevalmistanuna, mis oli omamoodi põnev ka, siis kui peale esimest doosi järgmisel päeval käsivars veidi valutas, teadsin juba, et see on ainult hea märk ja mu immuunsüsteem ja valged verelibled on reageerinud täpselt nii nagu peab 🙂 Lihtsalt minu mõtted, see oli teadlik otsus.

    Liked by 1 person

    1. Jaa, ma olen ka uurinud ja sellegipoolest tekitas kahtlusi. See kõik normaalne, et mõõdame ja kaalume. Varem ei ole osanud nii palju uurida, kuidagi usaldasin rohkem, aga eks üldist müra oli ka vähem 🙂

      Meeldib

  4. Mina lasin alles hiljuti esimese süsti teha, varem nagu ei julgenud/näinud pointi vastu suve/mida iganes. Eeltööd tegin keskmiselt, et ise enam-vähem aru saaks, mida see vaktsiin ja koroona endast kujutavad üldse. Põhiline motivaator oli lõpuks see, et elukaaslane juba on vaktsineeritud ja ma ei tahaks kõrvale jääda, kui tema lastega kuhugi üritusele mõtleb minna 😀 sõbrannad mul ka ammu juba sutsud kätte saanud, lihtsalt ei tahaks ainsana kõrvale jääda. Aga päris inetuks on läinud kogu see trall küll ja ei viitsigi enam jälgida.

    Liked by 1 person

    1. Jaa, no eile just vaatasin, et tahaks lastega kõik koos kinno minna ja nägin, et sissepääs tõendi alusel ehk ikka kergem on lõpuks see vaktsiin vast ära teha jah.

      Meeldib

  5. Enamik vaktsiine (peale puukentsefaliidi ja tuulerõugete), mis ma olen lasnud teha endale ja lastele pole saanud tehtud minu hirmust antud haiguste ees. Ma tunnen siiralt, et mina ja mu pere ei eksisteeri vaakumis, isolatsioonis vaid me oleme üke väike osake tervikust. Ning me peame panustama selle terviku heaolusse. Seda ei saavuta mõeldes vaid iseendale, seistes vaid iseenda eest. Ma tunnen, et ma ei vastuta mitte ainult iseenda, oma laste tervise ja heaolu pärast vaid minu valikud mõjutavad ka teiste inimeste tervist ja heaolu.
    Sellest tulenevalt on mul väga väga raske vaktsineerimisvastastega ühel mõttelainel olla. Ma tunnen, et me ei jaga samu väärtushinnanguid. Nagu ma ei jaga neid inimestega, kes valivad suitsetada otse kaubanduskeskuste uste ees või bussipeatustes jne. Nad kas on teadmatud oma tegude tagajärgedest teistele või neile lihtsalt ei lähe see korda. Kevadel jäeti haiglates ära vähihaigete jne oppe, mis oleks opi järgselt vajanud intensiivravi kohta. Neid kohti oli vaja koroonapatsientidel. Kui me nüüd peaksime taas sinna punkti jõudma… kui paljud neist kohtadest saavad olema inimestele, kes on teadlikult valinud mitte vaktsineerimise? Kui palju jääb ära vajalikke, elu päästvaid või elu kvaliteeti sügavalt parandavaid oppe sest haiglas lihtsalt pole plaanilistele haigetele kohti? Ja siis ma ei või selle mõtte peale vihane olla? Ma pean kaasa noogutama ja ütlema et jah, keha puutumatus ning igaühe enda otsus? Ütlen ausalt, mul on raske.
    Ja sama raske on mul mõista seda hirmu nende otsuste taga. Ma ise ei jaga seda. Ma saan aru, et see spekter miks inimesed kardavad või ei lase teha on väga lai. On neid kes umbusaldavad kõike. Nad pole teinud ühtki vaktsiini ei endale, ei lastele. Nad panevad oma usu homöopaatiasse, kristallidesse… On neid kes lihtsalt antud vaktsiini ei usalda. Et liiga lühike testperiood jne. Neid kes lihtsalt koroonat ei karda ning ei näe vajadust seega end vaktsineerida…. ja hunnik erinevaid põhjuseid veel.
    Mul on raske seda usaldamatust, seda hirmu mõista. Ma olen lihtsalt nii erinev inimene. Ma tahaks öelda, et olen kõik vaktsiinid hoolega läbi mõelnud, kaalunud plusse ja miinuseid jne. Aga ausalt.. ei ole. Minu usaldus meie med süsteemi on lihtsalt nii kõrge. Veel enam, kui asi puudutab kollektiivset hüve, siis mu hoiak on “suva, teen ära”. Aga tõenäolilselt, kui ma siiralt usuks… et vaktsiinidest saadav kahju indiviidile on suurem kui kasu kollektiivile… siis ka mina hoiduks.
    See ülal olev ei ole mõeldud hukkamõistuks. Kui midagi siis see on ehk palve vaktsiini vastastele mõistmaks mind, tugevat vaktsiinide pooldajat. Mõistmaks neid väärtushinnanguid ja uskumusi, mis minu valikuid ja hoiakuid juhivad. Ning jah, nad võivad täiesti vabalt mitte suuta mind mõista – nagu ma ei mõista neid – aga ma usun et vastastikkune proovimine on samm edasi.

    Liked by 1 person

    1. Väga hea kommentaar ja olen sinuga nõus, ka mina näen vaktsineerimist palju laiemalt kui ainult üksikinimese seisukohast, seda enam, et nägin otseselt raskelt haige inimese ravis puudujääke. Samas, ma mõistan seda hirmu ja segadust, mis toimub seoses selle haigusega hetkel, kuna maailmas on teadmatudt selle ümber nii palju, uut infot tuleb pidevalt. Ma mõistan, miks inimesed vajavad isiklikus plaanis aega ja ruumi, et otsus vastu võtta. Samas, täiesti vaktsiinivastaseid, kellel puudub põhimõtteliselt usaldus meditsiini vastu, on ka minul keeruline mõista.

      Meeldib

    2. Ma olen nii nõus ja mõtlen 100% samamoodi.
      See, et rõhutakse pidevalt vähesele või vastuolulisele infole jääb mulle tegelikult ka arusaamatuks. Peaaegu kõiki koroonavaktsiine on praeguseks hetkeks tehtud maailmas kokku juba rohkem kui mõnda ammutuntut (nt puugivaktsiini) läbi mitmete aastate. Info on vastuoluline ainult siis kui ammutad infot kahtlastest kohtadest. Samad katsed on ju läbitud, lihtsalt üleilmse pandeemia tõttu kiiremini. Vaktsiinidel pikaajalist toimet organismis ei ole. Neid koostisosi on ju meditsiinis ammu kasutatud ja suuresti on mõju juba testitud muude medikamentide sees.
      On väljaandeid, mis ainult vastuliikumisele panustavadki, kuid neil ei ole teadusel põhinevaid allikaid ette näidata.
      Astra-Zeneca võeti maha statistiliselt põhimõtteliselt olematu riski põhjal. Antibeebipillide kasutamisel tekkiv trombirisk on kordades suurem, need on endiselt vabas kasutuses. Juba see fakt üksi näitab kui turvalised need vaktsiinid on ja kui suure kella külge iga kõrvaltoime läheb.
      Ei ole nii, et kamp meditsiinikaugeid inimesi on Telegrammi lugedes saanud arstidest ja teadlastest targemaks. Ei ole ka nii, et arstid on kõik kollektiivselt küll täitsa targad aga meelega ajavad meile pada ja plaanivad meid kõiki hukatusse saata.
      Kuidas saavad inimesed üldse rahus elada kui nad ei suuda usaldada neid inimesi, kelle käes tegelikult mingil hetkel on olnud ja on ka tulevikus meie tervis ja elu. Et 112 asemel helistate ka Varrole tulevikus, et mis tema teeks?
      Huhh…ma ei mõista lihtsalt kust see usalduse kriis tuli ja millel see põhineb.
      Siinkohal ei tembelda kedagi lolliks, sest muidugi arusaadav et inimeste lävi ja hirmutunne situatsiooniti võib olla erinev.

      Liked by 1 person

      1. Jah, Igati nõus. Minu postituse mõte oligi rõhutada just seda viimast asja – inimesed on erinevad ja kuna pandeemia ei ole oma olemuselt ega ka kajastatud sama tavalisena kui on muud haigused, mille vastu vaktsineeritakse, siis samamoodi ei võta ka inimesed selle vaktsiini selliselt. Lihtsalt, see kõik ongi uus, erinev, hirmutav, suur ja selles osas ikkagi nn tundmatu, olgugi et vaktsiinipõhjad on ammu kasutusel. Ma siiski leian, et see on inimlik ega mõista loomulikke instinkte, mis tundmatuga kaasnevad, hukka. Eks igaüks jõuab lõpuks selle töötluse enda peas ära teha, olgu see enne või peale vaktsiini, selge on see, et lihtsalt haiguse levimise tõkestamisega on rohkem kui kiire, seetõttu ongi vaja tempot lisada, mis tekitab paljudes trotsi – nad pole oma peas suutnud kõike ära hekseldada.

        Meeldib

    3. Soovitan veidi rohkem uurida ja aru saada, et need, kes on selle konkreetse vaktsiini vastu, ei ole kõik teaduseeitajad või kristalliusku. See on ikka väga meelevaldne arvamus, et see nii on. Eestiski on piisavalt teadusetaustaga või mudiu arukaid inimesi, kes leiavad, et need vaktsiinid ei ole ei tõhusad ega ohutud. On inimesi, kes päriselt ka loevad ja uurivad teadustöid. leia need üles, loe, tutvu, mõtle ja siis sea oma argumendid. Kaari Saarma, Rea Raus on vaid kübeke neist. Tänagi oli Fotografiskas väga sisukas konverents.

      Liked by 1 person

  6. Täiega sarnaseid mõtteid olen oma peas heietanud. Mõne lausega olen 100 % nõus, nt et infomüra on olnud palju ja kiirelt muutlikku infot ning mõnes mõttes ju tõesti, terviseinfo on isiklik. Ka minul on sugulaste ja sõprade ringis palju inimesi, kes väga erinevatel põhjustel ei vaktsineeri. 125% nõus sellega, et meedia (eriti nö seltskonnaajakirjandus) võimendab kõike, lööb vahtu üles ja “sensatsiooni” nimel võimenduvad väga kummalised kajad kohati. Ja sellega, et mõnigi piirang pole tundunud asjakohane või proportsionaalne kui kõrvutada ohutundega. Väga tahaksin olla see mõistev ja empaatiline inimene oma sõprade jaoks, kes ütleb veendumusega, et jah, see on teie täiesti isiklik otsus ja see on täiesti ok.
    Aga siis hargneb mõttelõng edasi. Ma ei saa seda teha, minus tekib vastuolu. See, mis toimub on suur usalduskriis. Olen isegi läinud kaasa iroonitsemisega, aga vastureaktsioonina kõige suuremale “agitaatorlusele” (kui keegi konkreetselt minu jaoks spämmib tõenduspõhisest väga kaugete seisukohtadega, kutsub üles revolutsiooni tegema ja “oma peaga mõtlema”, lambad, solvangud, kõik see). Tegelikult muidugi, nagu ise hiljuti ühe täiesti teise teemaga kogesin ütleks raputavalt…me teeme muutusi oma arvamustes ja elus ainult kui ISE selleni jõuame, mitte kui keegi teine näppu vibutab, isegi hoolivalt soovitab, õpetab etc, vaid ainult kui analüüsime ise infot ja vaatleme objektiivselt, korraks kõigest eemaldudes (kõigist arvamustest, ainult iseenda oma kihtide alt välja koorides) ja ise jõudes selleni, et mina soovin. Arvan, et samuti on vaktsineerimise teemaga.
    Mõnitamist ja survestamist näen mõlemalt poolt. Mina ei kiida heaks vaktsineerima mõjutamist loosimiste jms kampaaniatega. Ei ole nii, et eesmärk pühendabki abinõu. Minu arvates on see nagu bensiin praegu niigi põlevasse lõkkesse. Veelkord, st et mina usun, et see otsus peaks olema tehtud info põhjal ja läbi usalduse. Sellel, miks usaldus on habras võib olla palju põhjusi, aga nn vaktsiinivastane liikumine ja selle kaugele ulatuvad juured on kindlasti oma osa teinud, et kahtlused on juba ammu enne koroonat uuristanud oma juured sügavale. Mõjutavad üldse vaated elule, suhe loodusega, kogemused meditsiinisüsteemiga, haridustee ja tutvusringkond etc. Aga lüüa mütsiga kõik ühtlaselt lamemaalasteks pole õige, ei haaku reaalsusega ja on samamoodi- bensiin.
    Väikeste lastega seltskondades oli juba ammu vaktsiiniteema nagu hiiglaslik elevant toas. Ei saanud jagada muresid tervise pärast, kuna ühed usuvad, et pole probleemi, mida vaktsineerimine ei saaks põhjustada, teised ei usu, kõik taandus usule, sellepärast ütlen- usaldus.
    Esimene samm peaks olema kriitiline pilk infoallikatele ja vajadusel uute, usaldusväärsete kanalite otsimine. Teadlikkus on see, mis aitab teha otsuse ilma hirmudeta. Ja ma ei mõtle siinkohal “ärganute” teadlikkust, oeh..
    Tegelikult on inimesi, kes päris isetult on nõus kõike vaktsiinidesse ja nende koostisesse, mõjusse puutuvat lahti seletama. Inimesi, kes ise mõistavad neid asju üksipulgi, on haritud ja kogemusega sel alal ja hoolivad väga sellest, et iga inimene saaks vastused. Lühidalt, infomüra vähendamine on tõesti oluline.
    Mõtlen, et kui vaktsineerimine toimiks nõnda, et teeme süsti ainult nendele, “kes seda tõesti vajavad” ja poleks oluline karjaimmuunsuse saavutamine, siis seda kampaaniat ja tralli ju ei tehtaks, ei? Lihtsalt see ei toimi nii. Ja ma pole veel aru saanud, mis on siis päriselt aktiivsete vaktsiinivastaste arvates lahendus. Muud pole lugenud kui et “istuge kodus, kes kardab” etc. Kõik inimesed, kes ei saa vaktsineerida peaksid siis kodus istuma? Või riskima ja ära surema kui ei joppa? Vahepeal vaatan neid avaldusi..palju emotsiooni pealt vahutamist ja tõdemist “ei saa ju elamist lõpetada”. Ei saa jah, sellepärast tulebki targalt tegutseda. Lühidalt, ma suudaksin olla palju empaatilisem kui leiaksin ka “sealtpoolt sood” rohkem lahendusi, mille mõjusse võiks vähemalt teoreetiliselt uskuda. Aga ma ei leia neid sealt. Aetakse taga loomulikku immuunsust (ennetada ei ole parem kui kahjustusi ravida kui üldse saab ravida?). Arvatakse, et see ongi nagu nohu, et tugeva tervisega tuleb sellestki välja kindlasti kergelt (reaalne elu seda ei näita, kahjuks haigus on salakaval ja neid näiteid ju on muidu heas vormis inimestest, kes põdenud raskelt..). Arvatakse, et see on isiklik otsus. Ja siinkohal vastuolu seisneb selles, et me elame ühiskonnas, kus meil on ühised hüved, aga ka ühine vastutus seega kõigi teiste ees, kes võibolla tõesti põhjendatud alustel on haavatavamad. Üks tuleb välja nagu nohust, aga teine ei tule. Vaktsiinid ei toimigi nii, et “pooldaja” teeb endale ja siis on ju kaitstud, hurraa, rohkem edasi mõtlema ei pea.
    Mis on lausa ärritav on meelevaldsete võrdluste tegemine (holokaust, laulev revolutsioon etc). Minu jaoks võrdne tundega, et midagi püha on rüvetatud, keegi vandaalitseb surnuaial, trambib lipu peal porise saapaga vm. Üldse ei mõista. Praegu meil on valik, jah tagajärgedega, aga siiski on valik. On ka demokraatia, võimul olevad inimesed võivad mitte meeldida, aga nad on sinna valitud. 1940. aastatel juut ei saanud valida oma rahvust. Küüditatav ei saanud valida oma saatust selles punktis. Need asjad ei ole võrreldavad.
    Ma ei saa olla kõike tolereeriv ja kõiki arvamusi samamoodi aktsepteeriv. Kuid püüan olla viisakas ja kui vaja, vältida teemat. Mõistan, kuskohast need hirmud ja kahtlused võivad tulla, aga südames ikkagi soovin, et inimesed jõuaksid ratsionaalse aruteluni ja tunnen kihelust selles suunas teemat arendada. Austaval viisil asju arutades on see tõenäolisem muidugi, tavaliselt aga jääb neist vestlustest üsna kivine tunne.
    Usun tervislikku elustiili ja tegelen pidevalt selles teemas enesepeegeldusega, usun et annan oma parima enda ja oma pere heaks, va mõned nö patustamised, aga see juba ka vaimse tervise teema, et mis üldse on “patustamine” ja mis normaalne elu, täis naudinguid ja rõõme. Sama laste toidulauaga. Igasugused isetegemised on minu hobi, eriti lastega kodune olles. Hea toit, hea uni, liikumine ja stressivabam meel on muidugi olulised. Aga vaktsineerin ka. Koroonapassiga kuskile okas kurgus rahvamassi ei julgeks minna, see viirus on olnud kogu maailmale suur õppetund märkamaks oma keha ja reageerimaks hoolivusega enda ja teiste suhtes. Haigena tegus olemine ei ole enam kangelastegu.
    Kogu see teema on suur õppetund, et avarduda endast erinevaid arvamusi kuulama, neid liigse reaktiivsuseta vastu võtma ja mõtlema, kehtestama oma väärtustega haakuvaid piire. See viimane on just väga oluline. Ilma selle teadmiseta tunneksin end lausa süüdi kohati, kuna teatud inimesed proovivad väga vajutada nuppudele “ole hooliv”, “ole mõistev”, “peace and love”, aga taustal see tulemus pole ju nii roosiline, või vähemalt mina ei näe neid lahendusi seal. Mina pean kehtestama oma piirid ja seega olen vaigistanud mõne inimese liiga sagedased arvamused nt sotsiaalmeedias küll. Aitan kaasa lõhestamisele? Nii mind proovitakse arvama survestada, aga tegelikult mina nii asja ei näe. Suur piiride õppetund.
    Hea meel lugeda, et Sinu otsus vaktsineerida sündis rahulikult kaalutledes 🙂 Kahe käega poolt ja olge hoitud 🙂

    Meeldib

  7. Võib-olla liiga naiivne ja lihtsustatud vaade, aga kui ma oma perearsti poolt välja kirjutatud igat retseptiravimit võtan ja oma lastelegi neile kirjutatud retseptiravimeid annan, siis ma ei saa aru, mina peaksin vaktsiini tegemises kahtlema. Rohkem oma pead sellega ei vaeva. See, mida teised teevad, mind üldse ei morjenda. Inimesed ongi väga erinevad oma hariduselt, harituselt, mõtlemisvõimelt, analüüsivõimelt. Ja loota seda muuta, vot see on kindlasti naiivne. Infomüra ja muu mambo-jambo kogu selle pandeemia ümber mulle ka korda ei lähe. Ei lase end mõjutada sellel. Usaldan oma arsti selles meditsiinilises küsimuses. 🙂

    Liked by 1 person

Vasta oh jah-le Tühista vastus

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s