Vanurid käisid klubis: Lilli ei osanud jooki tellida ja Jaanusel tõmmati vereringe kinni

Eile käisime Jaanusega Nouvelle Vague kontserdil, keda me oleme fännanud andunult juba aastaid. Kunagi ammu, kudrutamise algusaegadel muudkui kuulasime seda, tegime koos süüa, jõime head veini ja olime üldse väga õdusad. Mis elu see oli, pole enam aimugi.

Igatahes, kuna me ei ole peale lapsi põhimõtteliselt mitte kuskil koos käinud, täiesti null (ok, välja arvatud Mari Jürjensi kontsert, mille piletid võitsin ja mille ajal oli Jaanusel mingi tööpinge migreen ja minul muud rasked isiklikud asjad lähedasega), siis oli viimane aeg, et endid sellest seisundist välja tõmmata ja minna kuskile. Kui nägin, et Nouvelle Vague tuleb taas Eestisse, Jaanusel oli sünnipäev ja mul oli võimalus kingituseks piletid osta, siis mõtlesin – mida iganes, nüüd ma need piletid võtan ja me läheme välja, isegi, kui me ei taha, liiga kiire, liiga sada põhjust, nagu meil alati.

Ma ei taha hakata rääkima, kui äge see kontsert oli, vaid postituses kirjeldan, et … mis asjad me oleme?

Kogu päev algas üleüldse mingisuguse epic tüliga, ikka selline, et kontserdile niikuinii ei lähe, vaid tõenäoliselt hoopis asju pakkima, et laiali kolida – jah, meil on selliseid päevi ning peamiselt need tekivadki siis, kui on pinge laes, ma olen olnud koguaeg lastega, tema tööd tegemas, tunnen, tasakaal paigast ära, sest ma vajan eraldi aega, kasvõi selleks, et enda mõtteid mõelda, paar lõiku raamatust lugeda, mida iganes. Igatahes, ma ei olnud seda saanud juba väga pikalt, mul oli ahistus, üks süüdistas teist ja nii see läks. Kontserdipäeva väljavaated ei olnud paljulubavad. Siinkohal ikkagi mainin ära, kui hea see on, et Jaanusel on palju tööd, aga ma ise tunnen, et vahel selle taustal jookseb mu “aku” tühjaks ja krahh on tulekul.

Kuidagi saime siis nii kaugele, et Jaanus veenis mind ikkagi kontserdile minema. Ta näeb vahel üldpilti paremini kui mina ja näeb, et ma pean saama välja just siis, kui ma olen meeleolus, et olla teki all ja pillida, kui hale ma olen. Olgu nii, ma olin nii kaua oodanud seda päeva, tahtsin sättida ilusaks, pilte jne – ma ikka pean sinna minema. Muide, see ootus ja mingite hetkede idealiseerimine (kontsert, olen ilus, pildid, asjad), on täiesti valed. Kui midagi idealiseerida selliselt, siis on teada, et see ei vasta iial tegelikkusele – pettumus kergem tulema. OIles seda öelnud, siis jah, minu ilu ei vastanud eile sellele, mida ma enda peas olin mõelnud (aus olles – ma tunnen end toidupoes ka ilusamana, kui eile) ja polnudki lootust, kui ma olin pool päeva nurgas pisardanud ja mõelnud, kui väsinud ma olen.

Ok, teen end siis ikkagi nii ilusaks, kui suudan. Meik läks sassi, sest mätsisin selle poolpahuralt näkku, juukseid sirgendasin ligi tund, et minna mere äärde niiske õhu kätte neid sasima – tulemus, poole tunniga nägin välja nagu oleksin peale pidu järgmine päev kuskilt küla pealt ärganud, õhtu edenedes ei tasu üldse rääkida,

Ehk siis:

Aga see selleks! Otsustasin, et ma tulin muusikat nautima, vahet ei ole, et väljas on oluliselt külmem ja ma olen oluliselt rohkem sassis, kui ma arvasin.

Aga mida ma ennast kirun, eks, nii ei ole ilus endaga rääkida. Juba eile õhtul seal olles ma tegelikult tundsin end hästi, hea meel, et välja läksin ja kogu päev oli muutunud koomiliseks, nii et nalja sai meil väga palju.

Siinkohal näited, meie kohmetusest ja tõestus sellest, et me ei ole ammu väljas käinud

Jaanuse kiirtest väravas ja vereringe kinni panemine

Jaanus pidi väravas tegema koroona kiirtesti, kuna ta ei ole vaktsineeritud. Negatiivse tulemuse korral sai käele mingi kollase paela (need tüüpilised kleebitavad festivalide käepaelad). Jaanus ütles, et nad paneksid selle küllaltki vabalt, mitte liiga tihedalt. Tuleb välja, et nende vaba ei ühti Jaanuse vabaga – pael oli Jaanuse hinnangul siiski liiga tihedalt käe ümber ja hakkas pihta … Läksin vaatama, et mida nad jahuvad seal, kahetsesin. Nimelt Jaanus oli seal juba paelaga pusimas, et kuulge, tervis on kõige tähtsam, kas on siis vaja mu vereringet kinni panna. Khm 😀 Ja see sama jutt aina mahlasemalt muudkui kordus, nii mõnigi pealtvaataja oli seal muigamas, et mida nad jahuvad. Mul oli tunne, nagu ma oleksin enda vanaisaga peole tulnud. Siis öeldi, et ei ole hullu, inimesed ongi erinevad, te võite selle lahti võtta ja kui küsitakse, siis näidake seda lihtsalt. Rebis paela lahti, läks piletit läbi lööma (kaks sammu kõrval), sealt kõrvalt öeldi, et ei, see peab olema käe peal. Ah, miks? Et saada aru, et see on isiklik. Ok, uus pael ja uus kleepimine. Hinge kinni hoides lõpuks sain teada, et see oli paremini kinnitatud. Et asjal ikka veel rohkem sisu oleks, siis algul ma ei teadnudki, et pael antakse ainult testi teinud inimestele, niisiis, samal ajal, kui Jaanus jauras, et pael on kõvasti, jaurasin mina, et mul pole üldse paela, kust ma saan. Phh. Ütleme nii, et meie poolt sai show tehtud. NB! Jah, mõttetu oli anda uut paela, sest terve õhtu seal pimedas ei kontrollinud keegi mingit paela ja kogu see jama oleks võinud olemata olla, pael katki, taskusse ja korras. Ja et korra veel sõna “pael” öelda, siis olukord oli ikka täitsa pael.

Meie esimene valik klubis joogi tellimisel oli kohv. Mida ei müüdudki.

Samas, see on loogiline punkt – kontsert toimus õhtul tuulises mere ääres klubis Laev, oleks loogiline, et saab sooja jooki ja kuna me tahtsime olla erksad peale väsinud päeva, siis mõtlesime, et joome kohvi. Aga seal ei müüdudki kohvi ja oli natuke tunne, et kas ma olen ajast ja arust või klubides ei müüdagi kohvi. No ok, siis tükk aega vaatasime menüüd (haahaa), et aru saada, mida tellida, sest no ei mäleta kokteile, ei mäleta, mis maitseb jne. Lõpuks otsustasin mojito kasuks, mõtlesin, et see on selline alati lollikindel, värskendav natuke. Jaanus võttis Jägermeistrit, et soojendaks ja ühe koola. Kokku 29 eurot. Ehk palun, siin on 29 euro väärtuses jooke:

Väga fancy

Kas alkoholi jõuab osta või algas alkoholimüügikeeld?

Selle geniaalsuse küsisin mina, kui baarist jooki tellisin. Ma olen igasuguste koroonapiirangute ja alkoholimüügiasjadega nii segaduses juba, et ma ei tea, millal, mida võib või kuidas kus olla. Igatahes, lähen neid “peeneid” jooke tellima ja teenindaja vaatas enda käekella (mis kell on), siis vaatasin küsivalt, et kas ma ikka jõuan osta, et vaatasite kella, kas algas müügipiirang, kell sai liiga palju? Nagu … kus ma elan, ausalt 😀 Ta vaatas mind segaduses näoga otsa, et ei ole siin piirangut, jaa, tellige. Umbes, et kui purjus või udu sa oled? Jah, klubis ei kehti kella kümne reeglit.

Need olid mõned näited meie klubikäitumisest. Kui nüüd kokkuvõtvalt öelda midagi, siis no, nii hea õhtu oli! Kuigi päeva algus oli katastroof, siis ma olen nii õnnelik, et Jaanus veenas mind, et tule, murrame nüüd mustrit, läheme välja, kui kontserdi tuju ei ole, siis meil on lapsehoidja (aitäh, õde) ja kasvõi jalutame kuskil, kus ei pea lapsi vaatama, lihtsalt lähme koos välja. Ma olen nii tänulik selle veenmise eest! Õhtu oli naljakas, ilus, üliägedad bändid ja etteasted, nii soojendaja Gram-Of-Fun, kui muidugi, põhiesineja alati stiilne Nouvelle Vague, üle ootuste!

Ja midagi tegime ikka õigesti või siis traditsioonilist ka – peale klubi läksime võtsime Circle K’st (kuigi selle õhtu jätkuks tuleb automaatselt sõna “Statist”) natuke rämpsu, mitte just burksi, aga wrap on ka piisavalt patune kiirtoit meie mõistes.

Nii et selline nägi välja üle 7 aasta esimene klubis käik.

6 kommentaari “Vanurid käisid klubis: Lilli ei osanud jooki tellida ja Jaanusel tõmmati vereringe kinni

  1. Sa ei ole 7AASTAT oma mehega kahekesi koos väljas käinud?!
    Mis Sul viga on? Tahad tast ilma jääda või? Kui Sa niimoodi jätkad ja isegi sellisel päeval kui Te õhtul lõpuks lähete, korraldad veel hullu draama, siis paari aasta pärast jääd ka.

    Meeldib

    1. Kui mina ei ole mehega väljas käinud, siis on minus ehk naises viga? 😀 Esiteks, 7 aastat ei olnud ma klubis käinud, teiseks, mul tuleb nüüd paar korda meelde küll, kui käisime lasteta väljas veel, aga see selleks. Isegi, kui ma ei ole 10 aastat väljas käinud, siis see ei määra, kas suhe jääb püsima või ei. Ja suhte püsima jäämisest – minul pole ega tule kunagi seda hirmu või kohustust “jään mehest ilma”. Mina ei jää ilma millestki, kui suhe tõesti saab otsa, läheme laiali, on see meie mõlema ja mitme asja koosmõju. Mitte kunagi ei usu ma sellesse, et naised jäävad muudkui meestest ilma, ma ei ela sellise põhimõtte järgi, sest suhtes on pooled võrdsed. Aga jah, suhte toimisel on olulised palju muid asju ka, kui ainult kohtingud ja kingitused. Ja see, et korraldan draama – igasuguseid päevi on ja päris üldistav, sildistav on see väljend, samuti ei ole see väga toetav inimesele, kellel oli raske päev. Soovin sulle rohkem empaatiavõimet, on mõistmine lihtsam 🙂

      Meeldib

    1. No mis ma siis vastan, eks ma, vaeseke, “jään siis tast ilma” 😀
      Aga tegelikult on tõesti suhteid, võimalusi, inimesi erinevaid, mõiste “kvaliteetaeg” võib samuti palju erinevaid asju tähendada. Kui ei ole võimalik kohtingutel käia, tuleb läheneda loovalt ja ma arvan, et iga selline periood võib suhet hoopis tugevdada ja rikastada. Kuigi jah, me oleme igatsenud päris kohtingul käimisi palju, see ei tähenda, et suhtele joont alla kiirustame tõmbama. 🙂

      Meeldib

      1. Nii toredalt lõbus lugemine. Ma pole ise ka suuremat sorti väljas käija, eriti nüüd koroona ajal. Nii et ma täiesti mõistan su küsimust alkoholipiirangu kohta, ma küll puhkesin lugedes laginal naerma, aga usun, et oleks samas olukorras, kus teenindaja kella vaatab, automaatselt sama küsinud. Mul on hea meel et teil mõnus õhtu oli ja rohkelt nalja ka sai. Sellised väikesed lõbusad seigad teevadki elust imelise, ja mulle meeldivad inimesed kes vabalt võtavad ja oma äparduste ja kohmakuse üle naerda oskavad. Mina ise samuti oskan ja st on vahel kurb kõrvalt jälgida kui väljapeetud ja ettevaatlikud paljud täiskasvanud on, loomulikkus ja lustlikus on täiesti kadunud ja järgi on jäänud üksnes väga tõsine lugupeetav täiskasvanud kodanik.

        Liked by 1 person

    2. Ma ei alahinda seda, et koos väljas käimine on kindlasti hea paarisuhtele. Kuid tahan siiski välja tuua oma kogemuse. Mul on väga lai suhtlusrinkond ja tean paare, kes on vaatamata pidevale kahekesiolemisele ja paljudele lapsehoidajatele ikkagi lahku läinud ja tean paare, kes lapsehoidjate puudumise tõttu ei saa käia väljas, aga nad leiavad neid aegu koos olla teistmoodi, näiteks lähevad lastega mere äärde ja ise istuvad ja räägivad, kui lapsed mängivad. Või panevad lapsed magama ja siis on kahekesi. Või siis, kui lapsed on koolis ja annab tööd nii planeerida vahel. Võimaluse leiab, kui on tahtmist.

      Suhe koosneb väga paljudest eri komponentidest. Samuti koosneb kvaliteetaeg väga erinevatest võimalustest seda veeta, väljas käimine on vaid üks neist.

      Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s