Palju pilte: Lottemaa ja Ferrari tort ehk JOHAN 5!

Palju õnne meile kõigile Eesti sünnipäeva puhul! Mida vanemaks saan, seda rohkem oskan seda hinnata, mis meil siin on ja seda arusaamatum tundub suure osa rahva rahulolematus küll valitsuse, otsuste jne osas. Muidugi, arenguruumi on kõvasti, aga üldjoontes, eriti kuuldes viimaseid uudiseid, mis maailmas toimub, nüüd ja praegu meie kõrval, siis me oleme õnnega koos. Ja enne, kui keegi vastu tahab vaielda, siis jätan teile selle mõtte: me ei ripu kuskil lennuki ratta küljes, laps kaenlas, surmahirm hinges, just sayin‘.

Minnes tagasi rõõmsamate juttude juurde, siis tegelikult tahan rääkida hoopis Johani sünnipäevast! Johan sai 21. juulil 5-aastaseks – esimene juubel! Oh, kui äge sündmus ja kui kiiresti aeg läheb, aga oh, milline pinge, sest kõikjal kostus “JUUBEL JU!”, “ESIMENE juubel!” jne. No pressure. Johanil ei ole palju sõpru. Tal on neid raske leida, kuna omavanustega kõne ja arusaamine on veidi erinevad, ta proovib kõigest väest kõigile meeldida, et teda mängu võetakse (mida on kohati isegi kurb vaadata, aga ise loodan, et see on lihtsalt arengu osa), ta ärritub, kui teda ei oodata või ta tunneb et ei jõua just arusaamise tõttu tempot pidada. Aga samas, teda tõmbab kõikjale, kus siiski on lapsed ja mida aeg edasi, seda rohkem ma näen, et tema enesekindlus kasvab, nii et julgust ja tahet tal on ning see on peamine. Aga rääkides püsivatest sõpradest, siis selliseid, keda sünnipäevale kutsuda, ei ole. Õigemini, ainult üks sõber on see, keda ta näha tahab. Lasteaed on terve juuli kinni, enne seda oli ta ka seal kuidagi kaootiliselt, sest suvi, logopeeditunde niikuinii ei ole, me müttasime aiamaal ja looduses, oli kuidagi vale tunne teda sinna viia. Aga kuna juulis lasteaed kinni, kõik puhkusel, siis oli kuidagi imelik hakata lapsi sünnipäevaks kokku ajama lihtsalt, sest nii tehakse. Imelik, sest nad ei ole nii suured sõbrad (kuigi mõistan, et sellised üritused liidavadki rohkem), aga kuna meie majanduslik seis ei võimaldanud niikuinii mängutuba ja otsida siis koht, kus pidada (mis ei oleks mängutuba, aga küllaltki ilmastikukindel, ei oleks linnast kaugel jne) – kõik oli liiga keeruline sellel aastal. Käis mõttest läbi ka see, et kutsuda ainult see üks hea sõber, teha neile kahele üks äge päev kuskile autodega möllama, sest mõlemad on sellised autode, mootorrataste jne fännid, aga no, ralliparki neid iseseisvalt ei lasta, ma lugesin, titealale poleks ka tore olnud, kui kiiremad masinad seal kõrval ja ideid jäi üldse väheseks, mida teha.

Johani ainus soov sünnipäevaks oli Ferrari tort ja sõbraga rattaga sõita. Ema süda ütleb, et eiei, ta ei tea, et tegelikult tahab ikka rohkem pidu ja ta ei oska soovida jne. See, et lõpuks otsustasingi, et ok, ei pea suurelt (kuigi on juubel!), oli mulle endale nii raske seedida ja ausõna, ma ei tea, miks! Tõenäoliselt seetõttu, et sünnad, kus oleme käinud, on ikka paljude laste, lõbustuste ja ühislaulmisega. Mul oli läbikukkunud tunne, aga siiski proovisime nii, et Ferrari tort tuleb, saagu, mis saab ja rattaga peab ka saama sõita (mida ta saab niikuinii suviläbi).

Minu ema oli teinud meie perele üllatuse ja ostnud kõigile Lottemaa piletid. Miskipärast olin veendunud, et sel aastal jääb Lottemaa ära ja üleüldse, ma ei pea seda lastele peale suruma, sest eelmisel aastal oli meil pigem raske käik – palav, Jaanusel migreen, samaaegselt palju kriitilisi muresid, kuidagi halb aeg oli ja seega Lottemaa ei olnud ka nii nauditav. Aga piletid olid olemas ja otsustasime, et ok, teemegi nii, et ühendame Johani sünnipäeva ja Lottemaa, et oleks nagu ikkagi eriline päev ja sündmus. Mõeldud, tehtud.

Lahendamist vajas Ferrari tort. Küll otsisin tegijaid, kes teeks, aga need osutusid liiga kalliks. Oleks, et peame kuskil paljude inimestega, siis ok, aga olime ainult meie pere ja minu ema, otsustasime, et ok, proovime ise teha, kui hull see olla saab. Minu ema elab Pärnus, niisiis tort pidi olema ka Pärnust pärit või meil Pärnus tehtud. Lõpuks jagasime nii, et ema tegi küpsisetordi juba ära ja meie haarasime Suhkrukunstist värvilist martsipani, voolime auto sinna peale ja loodetavasti on Johan rahul.

Voolimisega hakkasime tegelema sünnipäeva varahommikul ema köögis, kui kõik magasid. Ega midagi, äratus kell 6, kange kohv sisse ja tööle! Jaanus oli see loovjuht ja tegija, mina niisama kohvikaaslane ja jäädvustaja. Ja närvitseja, et ärgu nii kaua silugu, aga see õpetus Jaanusele on mõttetu – ta teeb alati asju täpselt ja silub nii kaua, kui tema tahab.

Selline nägi meie ettevalmistus välja:

Kuna sünnipäeva peamine asi, mida on vaja, on sünnipäevatunne, siis olin otsustanud, et olgu, mis võimalused või tähistamised tahes, sünnipäevatunne on see, mis jääb meelde ja mida ongi vaja – tunda, et oled eriline!

Sünnipäevahommik algas suure elevuse ja kisaga: palju õnnneeee! Ja meil olid need paberist viled, no teate küll neid, mis lahti rulluvad. Siis sättisime Lottemaale ja koogiga tähistamise otsustasime teha õhtul peale Lottemaad.

Kui ma nüüd peaksin tegema Lottemaast juttu, (nagu kõik blogijad terve suve jooksul, kellel on pered), siis ma ei jaksa kirjeldada ja postitus läheb liiga pikaks, aga no, ikkagi … ebareaalselt äge oli! Ma ootasin mingit tüdimust, kui aus olla, eriti peale eelmist aastat, ma olin täiesti kindel, et melu või õhin vajuvad ära. Mitte midagi sinnapoolegi! Uskumatu, aga ma ei jõua ära oodata, millal sinna tagasi saan! Ema on meiega alati seal kaasas käinud ja lisaks minu täditütre ja tema lastega ning ta ütleb alati sama, ta tahabki seal muudkui käia, palun tulge veel, et ta saaks sinna jäätist sööma minna! Sest no see jäätis, mis seal masinast tuleb, eriti kui peale panna maasikat ja kiivit – neid läks meil seal iga natukese aja tagant, lihtsalt Heaven on Earth. Ema on mitu korda naljaga küsinud, et kas oleks imelik, kui ta seal üksi ka käiks.

Mul ei ole jaksu kirjeldada seda kõike, mis selle päeva nii üliägedaks tegi, aga nagu ikka alates rongisõidust kuni suvalise meluni välja, meil oli lihtsalt nii tore! Kui vähegi võimalik, käige seal nädala sees ja mitte ülikuuma ilmaga – kõik on rahulikud ja rõõmsad. Ühed kindlad asjad, mis tegid kogu päeva nii nauditavaks: meil oli niigi eriline päev – Johani sünnipäev, meil ei olnud taustal suuri muresid, mis hinge seest ära näriksid või tähtaegu, mis kukil ripuksid, ilm oli mõnus ja soe, kuumalaine oli läbi ning kõige tähtsam nimekirjas – lapsed olid suuremaks kasvanud, mistõttu ka nemad olid rohkem tegutsemas, keskendumas, nendega oli kergem seal melus suhelda ja kõik oli lihtsalt nii, nii hea, et ma tundsin seda toreduse lainet veel mitu päeva hiljemgi, isegi praegu, kuu aega hiljem, kui seda kirjutan. Lottemaa raputas mind heas mõttes läbi ja näha, kui mõnus oli lastel, oli süümekates-ma-ei-teinud-mängutoa-sünnat-emale parim medikament!

Nii, et siia ka väike galerii meie Lottemaa päevast!

Ja siis jõudsime koju, Johan sai lõpuks ometi oma Ferrari tordi, mille üle oli ta rohkem õnnelik, kui üldse ette kujutasin! Kingitusi sai ka avada ja kellele see siis ei meeldiks! Kuna Johani üheks kingituseks oli Ferrari Lego, siis loomulikult ei saa me ka väikest Ossut täiesti tähelepanuta jätta, ka tema sai ühe sportauto Lego, sest koos mängimine on kõige suurem rõõm. NB! Minu imestuseks ja kiituseks Lego firmale, oli Oskari auto roolis tavapärase meesjuhi asemel hoopis naissportlane/juht. Yay, maailm areneb!

Ja veel, sünnipäevanädal oli täiuslik, sest kui Lottemaa ja õige päev oli nädala sees, siis nädalavahetusel käisid ühel päeval külas minu õed – jälle sai peolaua taha ja järgmisel päeval läksime Jaanuse ema juurde ja tulid Jaanuse poolsed pereliikmed sinna, nii et ka siis sai jälle pidu. Ning viimasel pidupäeval sai Johan ka oma rattasõbraga kokku ja sõita hilisõhtuni. Niisiis, kõik tähtsad inimesed said ära nähtud, kõigiga pidu peetud ja kõik Johani sünnipäevasoovid läksid täide – ta oli nii rahul, tundis end väga tähtsa ja armastatuna, just nii nagu peabki tundma!

Kogu selle postituse mõte ei olnud lihtsalt kirjeldada, mida tegime, vaid see, et siit tõenäoliselt ei kuma välja seda läbikukkunud ja rasket tunnet, mis enne sünnipäeva oli, kuidas ma ei suuda mingit rahvast kokku ajada, keda me väga ei tunne, kuidas ma ei tahtnud ega saanudki lubada mängutuba (keset suve, tõesti ei taha), kuidas ei jõudnud looduses pidu suure rahvaga korraldada ja kuidas tal on esimene juubel ju!

See sünnipäev, mis kujunes sünnipäevanädalaks oli nii ideaalne ja mõnus, ühtegi sellist inimest, keda ei tunne või et moepärast raha kulutatud, sest nii tehakse jne. Mitte midagi sellist ei olnud, ainult täiesti siiralt lähedased inimesed ja see kõik oligi väga tore, ei mingit pinget ja peamine, Johan oli nii rõõmus! Seda öelnud, ma siiski loodan, et igasugused koroonahirmud meid sellel aastal lasteaiast pikalt eemal ei hoia, tal tekivad sõbrad, suhtlemine on arenenud vabamaks ning järgmisel suvel saame juba sama siiralt ja rõõmsalt uusi sõpru peole tervitada.

Igal juhul, ma tahan öelda, et kõige olulisem ja meeldejäävam on õhinas meeleolu ja sünnipäevatunne, see, et keegi teeb sulle kooki ja keegi tunneb su olemasolust rõõmu, muu ei ole põdemist väärt! (Panen selle lause endale kuskile telefoni meeldetuletusse, et järgmisel aastal saan sünnipäeva korraldades lugeda 😀 ).

Olge rõõmsad ja veel kord, palju õnne kõigile!

4 kommentaari “Palju pilte: Lottemaa ja Ferrari tort ehk JOHAN 5!

  1. Lihtsalt imeline. Soe ja armas…see kõik…nii Johani sünnipäev kui see kuidas kõike kirjeldad. Südames on hea tunne seda siirast kirjutist lugedes♥️

    Liked by 1 person

  2. Ma arvan , et sa mõtled üle seda vajadust suure mängutoasünnipäeva järgi. Kui su laps ei ole suur seltskonnalõvi, siis võibolla ta ei tunnekski ennast hästi suures seltskonnas, kus pooltuttavad kokku aetud. Sinu kirjeldatud sünnipäev on ehe ja tore nagu peabki olema.

    Meeldib

    1. Kusjuures, Johan on täielik seltskonnalõvi, seal on kus lapsi ja ülipalju möllu, sinna teda tõmbab ja seal ta olla tahab. Sellepärast natuke muretsesin, et ootas enda sünnipäevast äkki sama. Aga samas, selline vaikne sünnipäev oli hea, sest ta sai ikka jäägitult kogu sünnipäevatähelepanu endale 🙂

      Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s