JESS!

Lõpuks ometi saabusin ka arvuti taha ja mõtlesin, et panen mõned read kirja, millega tegeleme. Või pigem, millega Jaanus tegeleb, sest ma elan talle nii kaasa ja samamoodi, nagu tunnen ta muresid, rõõmustan temaga koos tema rõõme!

Suvi on olnud ülitihe, täiesti enneolematu! Tihe just Jaanusel, sest temale on järsku tööd uksest-aknast sisse sadanud, kui lahe! Jah, ma olen olnud lastega üksi üsna palju, aga siiski, see, et tööde mõttes on tulnud kergendus, on tõeline õnn. Koroona võttis niigi meie tundlikust seisust veelgi kõike, mida võtta andis, aga nüüd on tulnud see justkui topelt tagasi. Me oleme teadlikud, et uus laine on tulemas, niisiis, iga töö, mis tuleb, saab hingega ja tänutundega tehtud.

Kusjuures! Kui kellegi elus on mürgiseid inimesi, koostööpartnereid või muud taolist ning nendest loobumine tundub hirmutav, peaaegu ebaloogiline, sest mis siis üldse jääb ning tundub, et loobud sellest vähesestki rahast, siis ma annan nõu – loobuge nendest julgelt! Jaanusel olid mitmed sellised koostööpartnerid/kliendid, kes teda ära kasutasid, ei tasunud iial arveid õigeaegselt, ühestki nende käitumisest ei paistnud välja austust tema vastu (ainult manipuleermine vastavalt nende enda vajadustele) ja kuigi me ei olnud kohe üldse seisundis, et loobuda ühestki tööst, siis mina nägin seda ammu kõrvalt – selline teise poolt “lörtsitamine” mõjub otseselt enda enesehinnangule, energiale nii halvasti, et tekib tunne, nagu seda sa vääridki, ega ikka ei vääri küll. See viib ära motivatsiooni enda asja teha, sest ilmselgelt tuleb töö kohta palju kriitikat, et mitte õiglaselt maksta, see viib ära keskendumise ja oled väsinud, kurnatud, ülekoormatud, lõpuks kõik peavadki sind parajaks uduks, keegi ei näe, mille najal sa üldse enam tegutsed või milline pingutus on ka kõige argisemaid asju teha. Ühel hetkel jõudsime selleni, et tuleb ise paika panna, kuidas me end kohelda laseme – sellist koostööd või klienti, kellel puudub igasugune austus meie vastu, me ei vaja. Me saame hakkame, kuidagi ikka saame. Sellisest mürgisest asjast loobumine käis väga lihtsalt – köögi laua taga tegime otsuse, et kas me tahame eluga edasi minna nii, et meie juhime või meid juhitakse ja milliseid inimesi me enda ellu soovime. Otsus tehtud – õiglane kohtlemine, tasu enda töö eest, läbipaistvus – need on need väärtused, millega edasi saab minna ja läksime. Justkui null seis, aga olime elevad.

Samas, me ei usu ka draamadesse. Me soovime kõigile head ja selgust enda ellu, seega need, kes meiega manipuleerisid ja piltlikult öeldes lausa tallasid meie halva seisu otsas (sest “ah, nad teevad ju kõike, kuna vähe raha, järelikult lepivad kõigega”), ei saanud meie poolt mingi halva kohtlemise osaks. Lõpp tähendas seda, et Jaanus ütles selgelt, tal on kõik ajad broneeritud, ei ole võimalik seda tööd vastu võtta jne. Kuigi tol hetkel ei olnud, aga ütlesin, et sa ei valeta – sul on aeg broneeritud sellega, et viid ettevõtet edasi, oled perega, arendad ennast mujal, käid looduses, hoolitsed tervise eest, taastud. Ei jõudnudki seda nulli seisu kaua olla, kui selline tunne, et üle öö tulid tööd sisse. Nii palju mõnusaid, ägedaid, loomingulisi ja vägagi õiglaselt tasustatud töid on terve suvi täis olnud! Tänu, tänu, tänu!

See on imetlusväärne, kui sa otsustad loobuda millestki, mis sind alla tõmbab ja otsustad saada seda, mida sa tegelikult ka väärid, ilma igasuguste süümekateta (a la edu on ahnus ja raha on must, mida eelmiste põlvkondade poolt tihti sisendati), kuidas asjad hakkavad su ellu voolama, mida sa tõesti naudid ja teed kogu hingest.

Hetkel, kui ma seda siin kirjutan, on Jaanus jälle Naissaarel. See suvi on olnud üks äge Naissaare suvi – tal on aastaid juba seal kogemusi ürituste läbiviimisega, kuid sel suvel on kohe eriti palju. Ta viib läbi üritusi, ta teeb õhtujuhtimisi, tal on ammusest ajast valmis üks äge maastikumäng, mida alati teeb, ta teeb muusikat – kõike meelelahutuslikku ja seejuures, ta naudib seda täiel rinnal. Naissaar on tema kodusaar, selline mulje on juba. Loomulikult teeb ta seda kõike mujal ka, näiteks, varsti sõidab Saaremaale üritust läbi viima. Nii, et kus iganes on firmapidu, juubel või muu, kuhu teda soovitakse, siis sinna ta ka sõidab.

Üleüldse, Jaanus sobiks ideaalselt kuskile reisisaatejuhiks, sest ta on huvitatud sellest, mis on koha peal ja kohalik – ta õpib ajalugu selle kohta, kombeid ja tahab ka kõike jäädvustada, kõnnib läbi kilomeetreid, seljakott seljas, et kõike kogeda ja sisse ahmida, seda näitas kevadine purjereis Sitsiiliast Hispaaniasse (Palermo-Sardiinia-Mallorca-Ibiza-Malaga – seda kõike Purjejaht Christellaga), mil sadamates olles ta rändas läbi nii palju kohalikke kohti, kui sai, saatis mulle muudkui pilte ja videoid, mis olid nagu minisaated või klipid. Ellujääja on ta ka. Ja naljakas ka. Nii, et kes reisisaadet teha tahab, võtke see talent ka kampa! 😀

Nii käib varahommikul maastikumängu ettevalmistus ja selle ära korjamine toimub üldiselt 3-4 öösel – ikka täispikk teenus.
Väike selfie rada ette valmistades
Ja üks halva kvaliteediga video, mille ta mulle ühel nädalavahetusel Messengeris saatis (millest ka halb kvaliteet), aga annab edasi küll, kuidas käib raja ettevalmistus, kui mõnus saar on Naissaar ja kui omas elemendis Jaanus on igal pool mütates.
Väike video ühest Naissaarel käigust Jaanuse Instagramis

Teine asi, mida teeb, on videod, mida sel suvel on vähem ette tulnud, aga siiski arvestatavalt ja kolmas, videomappingud, mis on samuti ehe Jaanuse ala – tema looming, joonistused, tehniline pool – kõik saab kokku. Näide Pakendikeskuse videomappingust on siin:

NB! Videos kõik joonistused on Jaanuse originaalid! 🙂

Igal juhul, me oleme nii tänulikud selle suve eest, mis ei olnud küll teab mis pereüritusi täis või rannapäevi, aga on palju head energiat, tööd, häid inimesi täis olnud ja teie kõik, kes meile kaasa elate, meiega kaasa mõtlete ja meid aidanud olete – ma ei väsi kordamast – ma ei võta seda iseenesestmõistetavalt ega unusta seda perioodi iial, Väga humbling kogemus.

Ühest sündmusest tahan veel rääkida ja selleks on Johani sünnipäev, aga seda juba järgmises postituses, sest kes neid pikki romaane ikka ära jõuab lugeda!

Muide, nii äge, kui see suvi ka ei olnud, olen ma ÜLIELEVIL sügise ees! Sügisest ja talvest on saanud mu suured lemmikud aastaajad, sügise lõhn on õues ja mulle see meeldib! Kui ma oleksin suutnud rohkem Hiiumaal käia, elamisvaguni endale soetada või mõnes puhkemajas aega veeta, äkki siis oleks suvi olnud ägedam, aga no, pole midagi – ootan sügist rõõmuga. Kusjuures, elamisvaguni mõte meeldib mulle sügisel veel eriti – mõnus, natuke jahe, hubane, kampsun seljas, oled kuskil looduses, rahvast ka vähem vaguniparkides … Ok, ei lähe nüüd jutuga laiali!

Loodan, et teil kõigil on hästi ja kui ei ole, siis saadan palju häid mõtteid kõigile teele ning palju selget fookust, kuidas saaks mittehästi’st edasi liikuda!

Tulge ikka tagasi lugema, sest kuigi blogi on olnud pigem kaootiline projekt, siis see endiselt elab ega kao nii pea kuhugi ning kuna ma tegelen enda elus hetkel sellega, et kogu eelnev periood, segadus, kaos saaks korda ja töötlen kõvasti enda aju, et pigem vaadata tulevikku, mitte tagasi ega elada kuskil kahjulikes mustrites, siis mine tea, äkki jõuab kord ka siia blogisse ning kogu projekt ei olegi enam nii kaootiline. 😉

Ja et postitus ainult Jaanust ei sisaldaks, siis üks perepilt purjejaht Christellalt!

See oli Jaanuse mõnus kodu mitu nädalat

4 kommentaari “JESS!

Vasta zuuzik-le Tühista vastus

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s