Bikiinikeha!

See postitus on pühendatud kõikidele neile, kes võitlevad enesehinnanguga, sest keha ei ole see, mida nad arvavad, et võiks või peaks olema ja pühendatud ka neile, kes aitavad maailma muuta lihtsalt enda kogemuse, mõtete ja piltide jagamisega ning näitavad, et me kõik oleme normaalsed, ilusad ja täiesti ägedad inimesed!

Mina olen omadega jõudnud sinna punkti, et minu kaal järjest tõuseb, ma ei ole teinud ammu, liiga ammu, trenni, raske aasta (JULMRASKE) on selja taga ja minu enesehinnang seoses keha ja välimusega (aga ka teovõimega) on kuskil sellises kohas, et mida rohkem pikemaid, laiemaid riideid selga panna, seda talutavam elu paistab.

Kuum suvi on käes ja mul ei ole suveriideid! Jah, ka need riided, mis eelmisel suvel kuskilt kaltsukast kokku korjasin, on nüüdseks väikeseks jäänud ja pole ka teab mis vägevad asjad olnud, hädapärased. Nüüd ei mahu needki, mu “emakeha” on väljunud kontrolli alt ja ma tunnen umbes nii, et ma ei ole mina ise, ma ei saa suvel randa minna, niigi valge nahk ka, mis ei päevitu, tundlik, mida on raske hooldada kõikvõimalike karvaeemaldusprotseduuride mõttes ja nüüd veel mitu numbrit suurem ka, kui olen harjunud. Kogu kompott on tekitanud tunde, et see pole mina, ma ei saa seda või teist, kuskile minna ei julge, nutt kurgus, kui oma laiasid kampsuneid südasuvel vahin ja kogu moos. Mina olen teiega seal võitluse-paadis!

AGA! Tunneli lõpus on valgus! Ja see valgus on kõik need blogijad ja muud influencerid, kes räägivad, väärtustavad tavalist keha, et see väärastunud mõttemuster ükskord ometi meie peadest lahkuks. Me kõik oleme erinevad ja kõik oleme ilusad! Ja ma nüüd tahangi osaliselt teid ära mainida, kes te nii ilusad ja ägedad inimesed olete!

Esimesena tuleb kohe ette Jane blogist http://janeblogi.ee/ ja eriti soovitan ma jälgida tema Instat (https://www.instagram.com/janeblogi/) ning TikTok’e, sest no, tere, võimas naine! Ma ei ole tema blogi nii palju lugenudki, aga hakkasin mingi aeg jälgima. Tal on neli last, said endale alles maja, ta võitles/võitleb depressiooniga ja tema enesehinnang ei olnud ka vast kõige kõrgem, kuni käis mingi “klikk” (tõenäoliselt see päris lihtne “klikk” ei olnud siiski) ja särab, nagu ma ei tea, mis! Mida enesekindlus inimesega teeb, eksole! Ta postitused on nii inspireerivad, et tere, keha! Sellised, et suvi on, palav on, ma käin, millega tahan, mis mugav, mis sobib ja vaadake, kui ilus ta on! Nii ilus, võimas, enesekindel ja ütleb teistele ka, et olge normaalsed, nautige suve ja nn bikiinikeha! Siin on üks viimaseid üllitisi: https://www.instagram.com/p/CP8DMEfp3O1/?utm_source=ig_web_copy_link . Nii, et jälgige tema Instat, see on nii … mõnus!

Teisena tuleb meelde Britt (https://britiblogi.ee/, Instagram: https://www.instagram.com/britternewein/), kes samuti räägib ja rääkis kehast, depressioonist ning sellest, kuidas laste saamine on seda mõjutanud ja muutnud. Üks selleteemaline artikkel ilmus temast ka Pere ja Kodus ja kuigi ma ei saanud seda tervenisti lugeda, siis ausalt öeldes juba see algus ja pilt ja kogu teema kõnetab mind nii palju ning aitab kaasa kogu keha ja välimuse normaliseerimisele, et ma lihtsalt tahtsin selle siin ära mainida ja jagada.

Kolmas ja väga oluline konto, mille autor on üks noor Soome tüdruk/naine, keda ma juba ammu jälgin on Sara Puhto https://www.instagram.com/saggysara/. Tema loob sisu nii naistele kui meestele, et me lõpetaksime enda kehade võrdlemise, et kõik kehad on normaalsed, millega me siia sündinud oleme ja tegeleks millegi vajalikumaga, kui lihtsalt elu ära rikkumisega, kuna me arvame, et pole piisavalt ilusad või teatud normis võrreldes teistega. Ta ei räägi ainult kaalust, vaid kujust, karvakasvust, kõigest. Ma leian, et see on väga oluline ja oluline ka noortele, kelle enesehinnangu kujunemine on eriti hellas seisus ja mõjutatav. Oleksin mina teismelisena sellist eeskuju näinud, oleks elu palju lillelisem olnud.

Lisaks jälgin Instas ja TikTokis (jaa, mul on TikTok, sisu ei loo, lihtsalt olen natuke obsessed ja vahin teisi) kontosid, milles jagatakse stilistikanõu, räägitakse enesekindlusest, nn bikiinikehast ja kõigest sellest. Üks selline konto ja ilus inimene on pluss-suuruses (mulle isegi see väljend või klassifikatsioon ei sobi) on Kristina Zias (Instagram: https://www.instagram.com/kristinazias/?hl=en, TikTok: https://www.tiktok.com/@kristinazias?lang=en), kelle sisu soovitan vaadata, sest tema on ka nii särav ja inspireeriv.

Siis tahan ära mainida Henry blogi (https://amidahenryteeb.eu/), kus ei ole vaid naiste kehad ja mõistus fookuses, vaid ka mehe seisukohast samad mured ja mõtted. Samuti jagab ka kaalu- ja enese eest hoolitsemise teemasid koos naisega, niisiis terve pere on saanud väikese tõuke olla parem lapsevanem, tervem nii vaimult kui kehalt ja nad on lihtsalt üks imeilus Eesti perekond, keda tasub ikka ja jälle lugeda, jälgida, kaasa elada!

Lisaks kaaluteemadele, ma ülistan kõiki nahaprobleemidega võitluste jagajaid! Kõik, kes on elus akne pärast ebakindlust tundnud, nagu Anna Elisabeth (https://annaelisabeth.ee/). Siis sattusin ringiga vaatama (Andrei Zevakini youtube kaudu, kui tegi mingeid Rannamaja arvustusi) Helena Klaari kontot, mida ma hakkasin ka jälgima tema nahateemade pärast. Kuna ta oli tugeva aknega teleekraanil, mida mina, muide, imetlesin, et vaata, kui tore, ta on teadlik enda nahast, enesekindlalt ilma meigita ja ei lase sellel end defineerida ühtegi pidi, siis Anu Saagim halvustas teda kohe väga, et tal oli lausa vastik vaadata. Ei, Anu, vastik on see, et kui paljud noored peavad käima sellise haigusega koolis ja avalikult ringi teades, et mitte ainult teised noored, vaid ka küpsed inimesed kommenteerivad, kuidas nende nahk on vastik. Mida see enesehinnangule ja tervele elule teeb, kui elad sellises teadmises ja mina-pildiga. Igatahes, väga tore, nii paljud noored jälgivad youtube, Instagrami, TikToki ja kui sinna tuleb juurde seda, millised ka nn kuulsused on, millega võitlevad ja kuidas neil ka on akne või muu, siis seda poolt ma ainult kiidan. Kuigi ma ühtegi muud asja seoses Rannamajaga tõesti ei kiida (lihtsalt üks suur alkoholimürgitus tundub olevat), olgu see selge, aga ma suudan kontekstist mööda vaadata ja keskenduda vaid sellele, millest just rääkisin.

Neid kontosid on kindlasti veel ja paljud sisuloojad on taolisi postitusi teinud ning ma tahan öelda, et see kõik kokku aitab lõpuks ümber lükata ühte megasuuruses pandeemiat nimega väga kitsashaardeline iluideaal, kuhu sisse mahuvad vähesed ja mille olemasolu põhjust justkui pole – täiesti absurd, mille me ise oleme välja mõelnud ja ise selle vangis! Massiliselt on inimesed pähe võtnud, et nad peavad justkui teatud keha või suuruse ja nahavärviga (suvel hästi pruun ja muudkui võrdlemine, kes pruunim, kes valgem, täielik jama) olema.

Lisaks, mis on väga oluline ja kohati lausa leierdatud, aga see on põhjusega leierdatud – iga selline konto räägib paralleelselt või siis eelkõige vaimsest tervisest. Lihtsalt see, et mille ori sa lõpuks oled, kas selle idealiseerimise ohver, pähe võetud ideaali (teatud välimus, keha, võimekus, rikkus, karjäär jne) kummardamine, milleni sa iial ei jõua ja keegi ei jõua, sest need ju lähevad muudkui eest ära ja kõrgemale või elad nüüd ja praegu, tunned rõõmu ja särad. Kõiki neid eelmainitud kontosid ja teisi, mis silma hakkavad, ma ei vaata, et oo, kui julge (kuigi, on küll julge ka!), vaid nii ilusad, kadestamisväärsed ja ei vaata, et õõõ, mis paks, mis siit üle või mis siit puudu, ma tõesti ei näe seda! Ja ongi siis mõte, et miks ma endal näen, kui vormist väljas ja mida veel, et lausa randagi ei saa minna, täiesti väärakas, ma saan sellest ju ise ka aru! Ma ei ole isegi ülekaaluline mitte, seda enam. Pealegi, kui ma teisi, enesekindlaid näen, kui ilusad nad on, siis ma ju oleksin ka! 😀 (aplaus, Lilli, selle järelduse eest!)

Ja ennetan ka seda, et kas trenni tegevad, vormis inimesed ei ole siis ilusad – on, kõik on ilusad, kõik on erilised, kõik väärivad olla õnnelikud ja keskenduda elus hoopis muule, kui seda on teatud välimus või välimuse arvustamine. Ilu on seest ja väljast – kõik kokku ja sellisena, nagu me oleme! Kui me tahame trenni teha ja enda eest hoolitseda, see on suurepärane! Aga ei tasu lükata enda head enesetunnet sinna, kuni oleme “valmis” – ei ole seda, mida ma postituse algul ütlesin, et see ei ole mina. See olen mina, nüüd ja praegu ning aitäh, keha, et sa oled terve ja toimid!

Nii et selle jutu lõpetuseks mainin – mul oli plaanis osta endale mingi äge trikoo (tahaks ikkagi ägedat trikood ka …), kuna mul on kõht ja see ei “sobi kuskile”, aga nüüd ootan ikkagi bikiine, sest mul on ka bikiinikeha ja aitäh, kõik sisuloojad, kes te seda mulle meelde tuletasite!

Sellised bikiinid tellisin Lindexist (peaksid varsti minuni jõudma ja loodetavasti lähevad ilusti selga ka). Kui ma nendega ikka liiga kahvatu välja näen, siis noh, isepäevituv kreem aitab ehk ja teiseks, no siis näen! See toon peaks aitama kahvatul jumel natuke jumekam ka olla. Igasugused külma tooni neoonid teevad valge naha lausa siniseks. Tumedal nahal mõjuvad vastupidi – tume nahk paistab veel tumedam. Stilistikatunnis öeldi ka, see pole vaid minu isiklik mulje!

Need on pärit Lindexist ja üleüldse, jälgige Lindexi Instagrami ka – taas üks ilus ja eluterve ettevõte!

NB! Minu bikiinid on alati mustad, pruunid, beežid, nude-tooni, sest ma ei saa sinna midagi parata – neutraalid on minu lemmikud for life.

8 kommentaari “Bikiinikeha!

  1. Ma tahaks sind nii kallistada.
    Ma eile just oma emale kurtsin.l.et kaal ei taha üldse langeda ja esimese lapsega imeväel kilod kadusid, nüüd pärast teist last, üldse ei kao kg kuskile.
    Kurtsin, et ükski vana suveriie selga ei lähe ja uued näevad imelikult seljas välja. Tõsi, pole varem ka nii ümar olnud, ju seepärast kõik riided imelikult seljas mu jaoks ongi.
    Aitäh, tuletamast meelde, et kehad muutuvadki ja see on okei.
    Ilusat suve sulle,
    Päikest

    Liked by 1 person

  2. Mulle meeldib, et sa tõid välja, et kõik kehad on erinevad igas aspektis, mitte ainult kaalult. Ma otseselt kaaluga ei maadle, aga bikiine ikka selga ei pane, sest häbenen. Mul on nimelt meeletu kompleks sünnimärkide tõttu. Mul oli näos kõrva juures üks, mille tõttu koolis oli raske, alati olid kas juuksed lahti või mingi veider pats, mis selle ära kattis. Ja siis ükskord ootamatult sain kirurgi juurde, kes ütles, et sellest jääb arm, siis ma mõtlesin, et parem 10 armi, kui see. 6 aastat on möödas sellest umbes ja no mõnikord on ikka veider, et saan rahus juuksed hobusepatsi panna. Aga jah, ei kanna ma ei toppe ega muid varrukateta asju eriti, sest noh – sünnimärgid ja mitte mingid pisikesed. Ma olen sellest kompleksist ainult mehele rääkinud, vabastav on seda avalikult niimoodi jagada. Aitäh, et selle teema tegid! 🙂

    Liked by 1 person

    1. Jaa, mul on samuti nahk olnud see kõige suurem asi, mille pärast terve elu põdenud, küll on liiga valge, siis on liiga laiguline, akne, karvakasv jne. Ükski inimene ei tundunud mulle sellise naha ja kehaga, nagu mina olen, aga võib-olla minu tüüpi nahaga inimesed lihtsalt on samuti end varjanud. Ja sama sinuga, sa oled sündinud paljude sünnimärkidega ning neid inimesi on veel, nii et vabastav on sellest rääkida ja võtta end sellisena, nagu siia sündinud oleme, oleme küpsed selle koha pealt lõpuks ometi, siis saavad kõik rahulikult enda kehades edasi elada ja ise ka mitte põdeda, sest näed teistel on ka, järelikult kõik normaalne ja väga ilus! 🙂

      Meeldib

  3. 👏🏻🙏🏻💕 Vaatasin ükspäev oma “noorusaja” (noh, ma pole midagi nii vana ka praegu, 33-aastane, aga see aeg oli ammu kui pildid tehtud, rohkem kui 10 a tagasi) pilte ja mäletan ühte seeriat, kus olime perega rannas ja ma need pildid peitsin kaugele kapi taha, kuna arvasin, et olen nii paks seal. Praegu vaatan, et kena noor preili, isegi sale siiski, aga juba see kui oli midagi enamat kui bikiinifitness modelli keha või lihtsalt modelli.. oligi juba paks. Isegi täiskasvanud mu elus tegid heast südamest märkusi, et pean selle “kõhu” osas ette vaatama, hoidma rühti jne. Toonane peika arvas ka, et helesiniseid teksasid ma ei peaks kandma, kuna need “teevad jalad paksemaks”. Tule taevas appi, kaalusin 172 pikkuse juures maksimum 65 kg enne lapsi . Kurb, lihtsalt kurb. Peale esimest last sulasin, kuna pidin piirama menüüd ja laps oli nii aktiivne, pikad käruringid, külm talv, pigem olin külmast sinine ja kurnatud unepuudusest, aga jah, vähemalt kaal taastus. Läksin tööle tagasi ja peamine, mille eest positiivset tähelepanu osutati- ja nii ilusti vormis jälle! No hakkad ise ka uskuma, et see on väga oluline niimoodi kui kõik aina osutavad. Peale teist last aga on kõik teisiti. Ma ei tea miks, kuna sebin pidevalt ringi, nagu elu kahe väikese lapsega on, jalad on väsinud pidevalt. Aga kõht ära ei kao, nahk on teistmoodi ja muidugi stressiga õhtuti (kui viimaks on aega vaikuses korraks istuda ja olla, nagu sidrun tühi ja nii tahaks midagi head) on ka “patustatud” natuke (aga mitte nii, et suu käib pidevalt, valdavalt on kapis tervislikke toitusid), aga vahe on selles, et enne (ja peale esimest last) see kadus , aga enam mitte ja pole aega ega jaksu ka olla veel aktiivsem, sportlikum. Kui liigun endale aega saades rohkem (nt jooga, jalgrattaringid),siis see mõjub üldisele toonusele positiivselt , aga kõhtu see ei mõjuta , padjand on tulnud, et jääda. Aga ma arvan see peedistamine ja klassifitseerimine “tervisest mitte hooliv”, “lodeva elustiiliga” jne tekitab tohutult üleliigset stressi ja stress teadagi kaasa ei aita, et keha ja vaimu tervik oleks paremas seisus.. Nii väga tahaks, et tütar ei peaks teismelisena ja noore naisena tundma, et on ikka liiga “suur” kui just päris enda kõige “peenikesem” versioon pole. Aga et seda loomupärast enesekindlust (lastel see on!) säilitada oleks vaja kogu ühiskonnas suhtumise muutust. Ja muidugi muutust enda meeles ja jälgida enda (sise)kõne oma keha suhtes kodus, eeskuju. Ma tunnen ka, et ei julge randa minna ja sinna poleks midagi selga panna, kuigi mul on KMI järgi kõik ok ja ma ei saa aru, kust see tunne tuleb! Täpselt nagu ütled- teisi saab näha ilusana iseennast jätkuvalt häbenedes. Miks nii.. 😞 Pean korra minema ja sellest üle saama ühe toreda päeva kogemisega ilmselt. Oma seinte vahele jäädes tunduvad hirmud tegelikult suuremana.

    Liked by 1 person

    1. Suurepärane postitus Lillilt nagu ikka ja tahaksin tänada ka Karolinat selle kommentaari eest, suhestun sellega väga palju. Minu arvates on naistel lihtsalt megakoorem – saa lapsi, tee karjääri, ole mehele huvitav ja mänguline partner, ole füüsiliselt ja vaimselt vormis. Seda kõike on lihtsalt liiga palju ja sellega mitte hakkama saamine tekitab süütunnet ja hävitab enesehinnangut. Keha ja üldse välimus on nii kohutavalt ülehaibitud tänapäeval ja teeb tohutult paljusid igati toredaid ja terviklikke inimesi õnnetuks.

      Liked by 1 person

    2. Kusjuures, ma olen tähele pannud, et kui ma sõbrannaga Itaalias puhkusel olen käinud, kus on palju erinevat rahvast, no imeilusad ja vormis itaallannad, aga kuskilt otsast ei taju, et keegi hindaks välimust, vaid naudivad ilma, merd, randa ja lõpuks oled ise ka kõige lühemates riietes (sest palav), sellistes bikiinides, nagu tahad ja tunned end ilusana! Ja tulen Eestisse, tunnen, et ei julge välja minna! Ma ei tea, mis efekt see on, aga lohutav on teadmine, et järelikult minus on ikka sees see, et võin enda kehas hästi ka tunda. Võib-olla on asi sellest, et siin meedias/sotsiaalmeedias on just seda kehakultust nii palju (tõenäoliselt seal ka, aga ei ole isiklikku kogemust). Seal on kõik kuidagi rõõmsad, nautlevad, elavad oma elu. Ja kuigi ma olen palju suurem, kui siis, kui puhkusel käisin, olen kindel, et ka sellises suuruses ma naudiksin puhkust ja tunneksin end hästi. Ühesõnaga, ma olen kindel, et kriitiline keskkond ja kasvamine on see, mis mõjutanud on, tõesti, südamest loodan, et saame selle mustri kuidagi murda ega räägiks ei enda ega teistega kuidagi halvasti (lapsed pealt kuulamas, oi olen paks, eks see sealt tuleb). Igatahes, pika jutu lõpetuseks, olen nõus – peame end lihtsalt välja ajama, et enda mõtetele mitte jõudu anda ja kogema seda vabanemist, kuidas kõik on ok, keegi ei vaata, ei hinda, naudi elu ja see paistab palju rohkem silma 🙂

      Meeldib

Vasta ernaval-le Tühista vastus

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s