Tee Seda Ise: kuidas õmmelda koduriideid, kui lõiget ei ole

On kahte sorti inimesi – need, kes käivad kodus teksapükstes ja need, kes ei käi. Mina kuulun viimaste hulka, või õigemini, mulle ei meeldi teksapükstega ka väljas käia, sest väljas olemiseks tundub liiga casual (kuigi mul mitte-casual käike ei ole ammu olnud, oleks viimane aeg) samas kodus jalas hoida on nii ebamugavad. Teksad on ägedad, inimesed kannavad neid ägedalt, aga mina lihtsalt olen see, kes tunneb end nendest ebamugavalt nii olemise kui välimuse osas (samas, jah, ma kannan neid, sest ei ole veel piisavalt alternatiive hankinud/õmmelnud). Kuigi ma armastan villa, siidi, rätsepatööd, olla väga klassikaline ja üldse mitte ägedalt trendikas, siis kodus hindan kõige rohkem mugavust – nii et jah, retuusid, dressid, asjad all the way.

Koduriietele raha raisata (isegi preloved variandina) tundub kuidagi liig, samas ei tahaks väga lipp lipi peal ka välja näha, nii et otsustasin endale ise uued koduriided õmmelda ja pildistasin selle protseduuri ning paraja katsetamise üles, äkki keegi tahab veel teha ja minu vigadest ning õnnestumistest midagi õppida.

Sõbralt Sõbrale poest (ausalt, miks ma sinna juba sisse ei koli, see on mu salaarmastus) leidsin mingi aeg ühe pehme trikotaažkanga ja nagu öeldud, olen klassikaline, neutraalne, mida iganes nimetada, siis asi, mis kanga juures silma hakkas, oli värv. Mina olen neutraalide peale kohe müüdud ja täpselt sellist mõnusat asja ma kodus kanda tahangi. Materjali oli piisavalt, et teha püksid ja mingi ülemine osa, nii see mulle kunagi 3 euro eest kappi seisma jäigi, kuni vaatasin, et oleks vaja nüüd mõnusaid koduasju, võtaks õige ette. Ühtegi silti juures ei olnud, mis on kanga koostis, kuid põletamise katse põhjal järeldasin, et enamus on puuvill, kuna põlemisel tekkis selgelt paberi lõhn, samas käega katsudes tundus kohati isegi villane tunne, aga ei usu. Kangas on kaalult küllatki raske, seega kahtlustasin sünteetikat samuti, aga mürgist lõhna ei eraldunud, vähemalt selle katsega ei tuvastanud.

Kes soovib teada, mis on sinu kanga koostis, siis tehke kangale põletamise katse: võtke veetass, tulekindel alus, küünal ja pintsetid. Tõmmake kangast üks kiud välja, põletage seda küünla kohal ja nuusutage, mis lõhna eraldub. Näiteks, puuvilla põletamisel tekib paberi põlemise lõhn, kui kangas on villane, siis tuleb karva põletamise lõhna, samuti jälgige, kuidas kiud põleb ja mis sellest alles jääb. Täpsemate juhiste saamiseks ja ka sünteetika tuvastamiseks googeldage kanga põletamise test või burn test, raamatutest soovitan Aili Tervonen “Kangad”.

Niisiis, otsustasin õmmelda ühe mugava komplekti, millega niisama olla, koduseid asju teha, ka muude asjadega kombineerida. Lõiget mul ei olnud ega viitsinud konstrueerida, tundus ühe laia vabaaja komplekti jaoks liiga palju aega ja tegelemist, niisiis, tegin endale väikese joonise (soovitan mingi kritselduse teha, et oleks ülevaade, milliseid mõõte või lahendusi on vaja välja mõelda), võtsin paar mõõtu ja valmistükid joonistasin otse kangale. Olgu öeldud, et ma ei ole trikotaaži sõber, mis puudutab selle õmblemist. Kui teil on kattemasin, siis sellega on tõenäoliselt lausa lust seda teha, minul on tavamasin, trikotaažinõelad, -õmblused ja ei ole seda mõnusat õmblust kätte töötanud. Või on asi lihtsalt maitseeelistuses, igatahes, andsin endast parima ja sõbrunen.

Mõõdud, mida komplekti jaoks vaja:

Rinnaümbermõõt – mõõdulint peab olema paralleelselt põrandaga, tagant jooksma umbes rinnahoidja pealt, eest üle rinna kõrgemate punktide

Vööümbermõõt – võta sealt, kust tunned, et sinu vöökoht asub ja kui kõrgel pükse kannad

Puusaümbermõõt – mõõda kõige laiemaks kohast

Istmikuõmbluse pikkus – selle võtsin nii, et panin mõõdulindi otsa kõrgusele, kust mõõtsin vööd, siis tõmbasin jalgade vahelt läbi kuni selja keskele samale kõrgusele, kust võtsin vöömõõdu. Siis võtsin mõõdu veel nii, et ainult eest kuni jalgade vahele, kust peaks esiosa lõppema ja tagant jalgade vahele, kust tagumine osa lõppeb. See on pükste õmblemisel kõige tähtsam, et need ilusti jalas istuksid, kui palju ruumi ette ja taha jätate. Kui need kaks mõõtu olete eraldi ära võtnud, võrrelge üldmõõduga – need peavad kokku tulema sama mõõt.

Erinevad pikkused vastavalt mudelile – kui pikad teha sääred, kui pikk kehaosa, varrukas, milline kaelus jne. Lihtsalt mõõdate vastavalt soovile ja kannate joonisele või otse kangale.

Siis tegin joonise ja kandsin mõõdud joonisele. Ma võin vihjena öelda, et mõõtudele lisasin üsna vabalt sentimeetreid juurde, sest pole midagi hullemat, kui õmmelda laia, oversize asja ja avastada, et see on sulle kitsas. Aga kuna ma lõiget ei konstrueerinud ja päris professionaal ei ole, siis lõpptulemus sai liiga lai, mida hiljem vähendama hakkasin, aga ok, see variant on parem, kui liiga kitsas.

Minu kõrgtasemel moejoonis ja tegevusplaan.

Peale seda kandsin pärismõõdus joonise kangale, lisasin õmblusvaru (küljeõmblustesse vähemalt 1,5 cm, alumistele äärtele ja pükste vöökohta rohkem) ning lõikasin välja. Kangas on keeratud topelt, nii pükste esi- kui tagapoolt on 2 detaili (sest meil on kaks jalga), ülemise osa tegin varrukaga ühes tükis, et endale vähem tööd teha ning neid detaile on kokku 3 – taga kaks poolt, keskelt õmblesin kokku, aga võite ka ühes tükis teha, kui kangas võimaldab (mul ei mahtunud ära) ja esiosa üks suur tükk.

Õmblemist alustasin keerulisemast ehk pükstest

Pane mõlema poole sääretükid omavahel kokku, paremad pooled vastu. Ehk esi- ja tagatükk omavahel kokku. Siis õmble sääred kokku ning pressi õmblusvarud maha. Õmblusvarude pressimine on kriitilise tähtsusega, mida paljud alustavad õmblejad ei oska veel hinnata, aga kui seda ei tee, läheb kogu töö sassi – mõõdud muutuvad, õmblused koledad ja motivatsioon kaob, kui enda ees käkki näed.

Peale mahapressimist ääresta õmblusvarud. Kui sind on õnnistatud äärestusmasina ehk rahvakeeli overlockiga, siis kasuta seda, aga kui seda ei ole, vali õmblusmasinal siksak õmblus ja tee sellega. Kui seda ka ei ole, siis googelda variante – saab käsitsi, saab ääri keerates, kantides, mida iganes, peamine, et ei jääks hargnema. Youtubes on samuti palju õpetusi, kasutage otsingus näiteks how to finish seams without a serger.

Seejärel keera üks säär ümber ehk parem pool välja, teine las olla pahema poolega ning aseta see, millel parema välja keerasid, teise sääre sisse, õmblused täpselt kohakuti ning kinnita nõeltega. Esimene nõel pane õmbluste ristumise kohta, sealt hakka järjest kinnitama nii, et terve kaar oleks kinni. Peale seda, et kõik koos püsiks, võite ka traageldada, eriti, kui õmblete libedamast materjalist.

Siis õmmelge kogu see kaar ehk istmikuõmblus läbi kaks korda. On teatud kohti, mida tuleb topeltõmblusega töödelda, üks selline on alati istmikuõmblus, sest päris ebameeldiv oleks, kui see peaks kuskilt järgi andma ja katki kärisema … Kui olete ühe korra läbi õmmelnud (või traageldanud), siis proovige pükse jalga ja vajadusel tehke muudatused. Kui püksid lõplikult jalas istuvad, siis õmmelge teine õmblus peale. Aga jah, soovitatav on ikka traageldada enne, mitte harutada, nagu mina seda tegin.

NB! Kui püksid jalas ei istu, siis võtke peegli ette hunnik nööpnõelu, mõelge rahulikult, mis sellega nüüd lahti on, kust on puudu, kust on üle ja hakake kinnitama neid kohti, kust tundub, et võiks paremini istuda, märkige kriidiga ka ja lihtsalt õmmelge, katsetage. Muide, endale ei saagi väga proovi teha, aga no, mis sa hädaga teed. Võimalik, et istmikuõmblus tuleb õmmelda suurema kaarega, võibolla aitab see, kui sääred kitsamaks teha jne. Sellega on kõige rohkem jamamist, aga ärge andke alla, isegi, kui harutate ja nõelute kümme korda. Ka koolis õpetati, et pükste istuma saada ongi paras kunst. Ma isegi ei pildistanud seda osa, kuidas poovisin, sest mul oli vaja nii sääred kui õmblus veidi kokku võtta, aga selle avastamiseks läks mitu proovi ja nõelte surkimist – see on see, kui ma jätsin liiga suured varud ja arvasin, et ah, küll ma kuidagi kokku võtan. Eks mul vale ei olnud, aga kannatust ka varsti mitte.

Siis hakkasin töötlema vöökohta ja säärepikkust (need jäidki lõpuks liiga pikad, tuleb vist mingi aeg lühemaks teha). Neid ma tegin mõlemat ühte moodi. Kuna mul on veniv kangas ja hoidis ilusti ümber keha ilma kummi või muu lahenduseta, siis keerasin lihtsalt ääre kaks korda ära ja õmblesin läbi. Aga siiski tegin selliselt, et pressisin algul 1 cm maha, siis teine keeramine oli laiemalt – nii saan vajadusel sinna kanalisse kummi või paela panna, kui püksid peaksid vööst siiski välja venima. 1 cm maha pressida ilma sõrmi põletamata on päris tülikas, siikohal kasutasin jälle enda multifunktsionaalset joonlauda, mida eespool kiitsin.

Kui ääred olid keeratud, õmblesin kõik tavaõmblusega läbi, jälgisin, et see jääb ühtlasele kaugusele kanga äärest ehk ei lainetaks hiljem kuskil. Et sirget õmblust saada, ärge vaadake nõela, vaid võtke mingi muu orientiir abiks, nt presstalla laius, mingi märge aluse peal vm ja vaadake, et õmblemisel püsiks sama kaugel.

Ja siis liikusin kergema osa juurde ehk õmblesin kokku ülemise poole

Kuna seljatükke oli kaks, siis esimesena ühendasin seljakeskõmbluse, pressisin, äärestasin. Seejärjel panin esi- ja tagakülje paremad pooled vastamisi kokku ning õmblesin, pressisin, äärestasin needki läbi. Kuna esialgne plaan, tavaline dressipluus, jäi kuidagi kohmakaks, siis otsustasin viimasel hetkel mingi eestseotava variandi teha – lõin käärid sisse, lõikasin lühemaks ja ette jätsin seotavad osad. Ka varrukaalused kaared said esialgse arvestuse järgi liiga laiad ja vabad, niisiis, selle õmbluse võtsin oluliselt sisse.

Pilt sellest, kuidas töö käigus otsustad mudeli ümber, näide 1.

Kumerate õmbluste puhul, nt minu varrukaalused kohad, tuleb õmblusvaru kitsamaks lõigata ja täkestada, et ei jääks kiskuma.

Siis õmblesin kaeluse – peegli ees vaatasin, kui sügav võiks olla, keerasin masina all õmmeldes umbes 1 cm kaks korda rulli ja õmblesin läbi. Sama tegin varrukaotste ja terve alumise äärega. Väga peen ja viimistletud tulemus ei jäänud, aga kuna tegemist on kodukomplektiga ning arvestades, et tegin seda võrdlemisi lühikese ajaga, siis otsustasin kogu projekti vältel vabalt võtta.

Ja valmis see saigi! Pükse ja varrukaotsi tuleks veidi kohendada ja lühemaks teha. Algselt tahtsingi hästi lohvakat ja natuke suurt komplekti, aga kandes selgus, et liiga suur ei ole ka mõnus. Rääkides teksadest, siis selle pusa tõmbasin lasteaeda minnes teksade peale ka ja avastasin, et kõige hullem kombinatsioon ei olegi.

Nii, et nüüd on mul esimene koduriiete katsetus tehtud ja vähemalt üks pehme komplekt juures, mida 24/7 kuritarvitada. Selle postituse eesmärk oli edasi anda mingit baasi, kuidas saab endale ühe kohmaka lõike ise tuletada ja kõige parem on seda katsetada vabalt või isegi laialt istuvate koduriiete tegemisel, sest siis ei ole kangast nii kahju, kui päris pöördumatult sassi kõik läheb. Minugli on palju katsetamisi veel ees, aga rätsepana tunnen, et järgmine kord konstrueerin endale siiski ühe kindla peale lõike ka valmis!

10 kommentaari “Tee Seda Ise: kuidas õmmelda koduriideid, kui lõiget ei ole

  1. Ma niii tahaks osata ise midagigi õmmelda v muudmoodi meisterdada(kududa, heegeldada vms) aga kuna koolis käsitöö tunnis suutsin vaid õmblusmasinate nõelasid lõhkuda (dont ask- ma ei saa siiani aru kuidas mul nad alati katki läksid) jA heegeldamist tegi peamiselt ema, kudumist vanaema -nii need oskused tulemata jäidki.
    Väga lahe õpetus -väga tubli oled😊😊

    Meeldib

    1. Ma olin ka käsitöös kohutav! Kuid täiskasvanuna tuli heegeldamise soov ning oh üllatust, kuidagi olid mõned võtted veel meeles 😀 nüüd olengi umbes 8-9 aastat heegeldatud..minu arvates see kõigist kõige lihtsam (kudumine, õmblemine siiani must maa). YT-s palju videosid ka.

      Liked by 1 person

    2. Ma isegi ei mäleta, kas meil koolis olid õmblusmasinad… käsitööd meeldis teha, aga mitte tunnis, samas, midagi mitte kunagi hästi välja ei tulnud. Esimese õmblusmasina sain alles mõni aasta tagasi, kui 30 sain, nii et minu meelest tegelikult tahe ongi kõige olulisem ja vanusega tuleb mingi süsteemsus ka juurde – kõik on õpitav! 🙂

      Meeldib

  2. Väga lahe postitus! Õmblushuvilisena on väga põnev alati lugeda teiste katsetustest ja nippidest ja Sõbralt sõbrale on minugi lemmik. Kõike head sulle ja loodan väga, et õmblemise teemadel tuleb postitusi edaspidigi :).

    Meeldib

    1. Aitäh! Tegelikult kaalusin pikalt, kas sedagi avaldada, sest rätsepakunsti seal küll ei ole, pigem omaette vussimine, aga mõtlesin, et mis seal ikka, inspiratsioon seegi ehk! 😀

      Meeldib

  3. Ütled küll, et Sa ei ole trendiinimene aga mu meelest mõjub vägagi trendikalt, eriti toon ja kanga tekstuur. Väga äge! Ma ei tea kas sa Woolish brändi tead aga meenutas mulle kohe nende tooteid. Andekus on kadestamisväärne! ☺️

    Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s