Ahastan: tulede vilgutamine, mänguväljakud, reisid …

Koroonaviirus ja kogu kriis tekitab minus mitut mõtet. Ma mõtlesin, et tahaksin teha postitusi ainult positiivsetest asjadest, sest negatiivset leiab niigi, siis mõtlesin, et ei, ma tahan välja tuua halbu asju, et ma ei oleks niisama ignorantne. Kuni ikka ja jälle jõuan selleni, et üleüldse, kes viitsib järjekordset koroonajuttu lugeda.

Aga nüüd on koht, kus ma lihtsalt lõhken, kui ma seda endast välja ei saa! Mis ometi toidab Eestis sellist kitsarinnalisust, et see ei saa läbi?! See on suurem kriis, kui koroonaviirus, sest tänu sellisele lühinägelikkusele ei võitle me rahvana mitte ühegi viiruse ega mille iganes elu ette viskab, vastu.

Näited.

Presidendi üleskutse 2 minutit akendel tulesid vilgutada, et tervitada enda lähedasi naabreid, tunnustada pääste- ja muude teenuste ala inimesi, kes meie eest töörindel on. Milline oli vastukaja? Tohutu sõim, pahameel stiilis “kas president muud lahendust viiruse vastu välja ei suutnud mõelda?”. A’la meie president ei ole operatiivne. Ma ei räägi mõnest liiga valjust inimesest, vaid sadadest nendest, kes tümitavad päevad läbi meie presidenti, ülistavad viha tekitamist, mõnitamist, kiusu ning lõppkokkuvõttes, ei suuda nad ühtegi normaalset ja adekvaatset argumenti välja tuua, miks meie president on sobimatu. Kommentaariumis näeb ka selliste inimeste sulest, kes töötavad riigi heaks, pärleid, mis oleks sobilik vast põhikooli tualetiseinale kraabituna “mida Buratino täna ütles jne”.

Milline intelligentne inimene teeb teist inimest, seda enam, meie presidenti, maha kommenteerides nii labase väljendusviisiga, et see pole isegi … koolilaste seas normaalne? Ja milline intelligentne inimene ei saa aru sellest, et üleskutse ei asenda muud vajalikku riigijuhtimise tegevust? See projekt ei võta nädalaid planeerimist või tohutul hunnikul riigieelarvest vahendeid. Kuidas tänapäeval ollakse ikka veel pimedad ja ei nähta vaimsel tervisel ja kogukonna ühtsusel eduga mitte mingit seost? Mujal maailmas korraldatakse akendel ja rõdudel lausa kontserte! Mis meie häda siin on, et vaja vinguda iga asja pärast!? See kaks minutit korda kümme ollakse võimelised aknal või rõdul suitsetama, teises käes telefon, asi see siis üles tõsta on ja lehvitada? Või see kaks minutit ja rohkemgi läheb negatiivsete kommentaaride lugemiseks/postitamiseks – selleks aega küll?

Ja kui me läheme nüüd põhikooli lõppu või on see gümnaasiumi ühiskonnaõpetuse alused, siis meenutame, et president omab meie riigis esindavat rolli. Täidesaatev võim on valitsuse käes. Nii, et keda siin siis süüdistada, kellelt oodata, käsi pikkas, suu ammuli, korraldusi, reageerimist, operatiivset tegutsemist? Ühesõnaga, minu mõte ei ole minna kaasa eestlaste lõhestumisega, vaid aru saada, et mis inimeste peades toimub, kui nii vihaseid ja kurje kommentaare, artikleid, postitusi muudkui vohab. Kriisiajal oleks tagumine aeg tunnistada, et meil on rahvana parem olla inimlik, kokkuhoidev ja hooliv. Ning ausalt öeldes, oleks aeg ise enda tegude eest vastutus võtta, mitte muudkui oodata, et erinevad riigiorganid peaksid ette-taha korraldama, tegema, toetama. Muidugi peaksid, aga lõputult ei saa seda teha, mingil hetkel on inimese enda valik, kas ta on võimeline poolel teel vastu tulema või ootab, nägu pikk ees, edasi.

Mänguväljakud, pargid etc. 

No, JÄÄGE OMETI KOJU! Või minge kuskile, kus te ei ole inimeste seas, sest ma mõistan, et ei ole hea ainult toas passida, aga päriselt, võtke seda kriisi tõsiselt. Mida kiiremini me seda teeme, seda kiiremini sellest jagu saadakse. Mul ei ole ka mugav nn elust hoiduda, muudkui käsi pesta, inimestest, nagu napakas, eemale hoida. Justnimelt, nagu, sest hetkel ei ole see kohe kindlasti napakas. Ärge alahinnake viirust! (Oeh, kui haledalt leierdatud mõte, eks.)

Ja veel! Asi, mis mind üldse seda postitust kirjutama pani ja nn viimane piisk karikasse, oli tänane pahameel selle üle, mis meil maja ümber toimus. Mina olin Oskariga toas, Jaanus ja Johan läksid õue ehk metsa. Ma ei tule selle pealegi, et hetkel mänguväljakut või muud taolist kohta kasutada. Kuulen maja ümber laste kilkeid ja mängimist, nagu ikka ilusa ilmaga on olnud ja ütleme nii, et meil on majas palju lapsi, kortereid on kokku 193 ehk siis palju! Meil on maja sisehoovis ka mänguväljak, mis oli lapsi täis – melu käis. Esiteks, see iseenesest ajas mind täiesti keema, kuidas see saab nii olla, et vanemad lasevad lapsed üksi välja? Kas see on nn koduhoov ehk ohutu? Jällegi, peas on küsimus, mis toimub inimeste ajudes? Millal siis veel reageerida, kui mitte praegu?

Ja mis meid Jaanusega eriti “katki” tegi, oli see, et kui nad Johaniga metsast tulid, tahtis Johan ka, loomulikult, teistega kiikuma ja mängima minna, sest plats oli ju rahvast täis. Kuna Jaanus ei lubanud, siis lasi Johan kuuldavale/nähtavale maailma südantlõhestava nutu, et mis mõttes, ilus ilm, kõik mängivad ja tema peab ilma jääma, see oli kurb! Nii, et kuulge, vanemad, palun teeme nii, et kõik peavad reeglitest kinni! Terve maja kubiseb kõikvõimalikest bakteritest, kui rahvas ja lapsed muudkui edasi-tagasi möllavad, liiguvad, omavahel viiruseid jagavad jne. See on ju hirmutav! Õues liikumine, värske õhk, päike on väga vajalikud meie immuunsusele, aga minge jalutage eraldi kuskil. Ma tean, et see on lastele piin ja kurb vaadata, aga maailm on kriisis ja kurb oleks, kui see kurb olukord meie enda lolluse tõttu veel kauem kestaks, kui vaja.

Olgu öeldud, meie peseme, desinfitseerime enne ja peale õueskäiku, kindad lähevad pessu, lingid puhastame üle, liftinuppegi oleme desinfitseerinud nii palju, kui võimalik, sest lapsed tormavad ülehelikiirusel neid vajutama, ühesõnaga, kui ka liigume (mida me teeme vähe), siis hoolitseme selle eest, et meie jälg oleks väike.

Ja kolmanda näitena väljendan lihtsalt nördimust reisijate ja karantiinireeglitest üleastujate osas. Kuulus blogijate paar juba sai oma “sahmaka”. Minule isiklikult jäi silma üks tuntud fotograaf, kes muudkui ringi reisib ning kes alles Aasiast naasnuna juba sõprade seas kuskil lossis suurt õhtusööki nautisid. Sõnad puuduvad. Tal on arvestatav hulk jälgijaid ehk nn influencer ja kui ma üldiselt ole täiesti teiste mahamaterdamise vastu, siis see oli nii vastutustundetu tegu (õhtusöök + selle “promo”), et ma pean ära mainima. Ja näiteid muudkui jätkub ja jätkub …

ass

Ühesõnaga, ma olen täna natuke ärev ja mitu päeva jälginud inimeste tegemisi – jõuetu on lugeda uudiseid Itaaliast või sellest, kuidas eestlased võiksid midagi ära teha, aga ei tee.

Inimesed võiksid end näidata homo sapiens küljest, sest kui see kriis ka mõistusele ei raputa, siis kas me tahame teada, mida maailm meile järgmiseks kavandanud on?

 

 

9 thoughts on “Ahastan: tulede vilgutamine, mänguväljakud, reisid …

  1. Kõik see on õige mida just kirjeldasid.
    Mina imestasin täna raadiot kuulates. Brigitte Susanne Hunt rääkis Sky Plusis, et tema käis eile rulluisutamas ja siis pärast sai sõbrannaga kokku, et videosid teha. Et need tema karantiini tegevused. Karantiini? Mis moodi see karantiin on? Kui käib tööl (ok see veel eksole), aga siis läheb õue sportima ja siis veel saab sõbraga kokku..

    Meeldib

  2. Muus osas olen nõus, aga no kuulge, ärge nüüd päris lolliks ka minge. Õues sportimine küll nüüd asi pole, mille kallal vinguda. Rulluisutamine on individuaalala, muideks. Üksi jooksmas, uisutamas, rattaga sõitmas käimine on just soovitav praeguses olukorras. Isegi Suurbritannias, kus inimesed nüüd koju luku taha pandi, lastakse nad kord päevas välja sportima. Tuleb end lihtsalt teistest üksi sportijatest 2m eemal hoida. Kui keegi lähedale trügima hakkab, rulluisuta eest ära!

    Meeldib

    1. Ok, nõus, sportida on kasulik ja tahaks loota, et seda tehakse teistest eraldi, aga hiljem sõbrannaga veel kokku saada jne… Kui surmade arv hakkab siin tõusma, küllap siis need etteantud juhised ei tundugi enam lolliks minemisega.

      Liked by 1 person

  3. Ka väga nutikad ja hoolikad inimesed minu tutvusringkonnas ei taibanud seda mänguväljakutest hoidumise vajadust. Nii et väga hea, et see nüüd vähemalt Tallinnas ja Tartus lõpuks ülevalt poolt selgeks tehti. Ma ise olen käinud varahommikuti koos õega jooksutiirul. See on nii kosutav, aga loob lingi meie kahe pere vahel, mõlemal väiksed lapsed. Peaks ennast kokku võtma ja ära lõpetama. Üksi jooksmist pean endiselt okeiks.

    Liked by 1 person

  4. Olen ise Inglismaal ja no siin täpselt sama teema – inimesed on Londonis, kus on kõige rohkem surnuid ja haigeid hetkel, metroos nagu silgud pütis IKKA VEEL. Käisin eile siis üksi jalutamas, meil üliilusad ilmad ja pea valutab juba ekraani ees istumisest. Ja mis ma nägin? Tiinekate kambad lasevad ringi, perekonnad saavad sõpradega kokku ja lähevad jalutama. Tule taevas appi! Õnneks on ka palju normaalseid inimesi – kui kedagi tulemas nägin tänaval vastu (meil siin need mega kitsad, põhiliselt pool Eesti omadest) siis mindi kas teisele poole teed või kõnniti autoteel see hetk, kui teine möödus. Aga no poed on siin ka samad, inimesed järjekordades kõik koos. Kui on see tund, kus meditsiinitöötajad saavad hommikuti enne teisi minna, siis on ka tavainimesed seal juba järjekorras kes ootavadki selle tunnikese et saaks ikka esimesena sisse nii, kui aeg läbi. Ajab ikka närvi mustaks küll kui ma istun nädalate kaupa kodus ja ootan kuni see jama lõpuks läbi saaks sest olen riskigrupis ning samal ajal teised lihtsalt tõmbavad ringi ja elu on lill. Tekib küsimus, et kaua see pull lõpuks kestab kui niii paljusid absoluutselt ei kõiguta see olukord? Ega ei saa ju igavesti koju jääda aga viirusesse 21 aastasena surra ka ei tahaks.

    Meeldib

  5. Ei saa ju ometi uudisena tulla, et suurem osa inimesi ei liigitu “intelligentse inimese” alla. On veidi naiivne arvata, et ühise telefoniga vilgutamise aktsiooniga hakkavad kõik “mina” inimesed otsekohe “meie” inimesteks ja on nõus mingi määratlematu “meie” nimel loobuma oma harjumuspärasest elust? Ja mis eesmärgil? Suurem osa inimesi ei hooma üldse selle olukorra olemust, mingi nähtamatu kauge arusaamatu viirus, mis tekitab köha?
    Pööbel ju! Neile mõjuvadki ainult Hiina meetodid, mida meil (veel) ei rakendata.
    Mind aga omakorda paneb imestama see ahastus, mida paljud täpselt samamoodi väljendavad. Ära raiska oma aega ja energiat selle ahastuse peale. Tegele 100% oma enda ja oma pere kaitsmisega. Ühiskonnas elades peab kahjuks aktsepteerima ka teiste liikmete otsuseid ja kui pooled ikka karantiini ei pea, polegi midagi teha. Loodame, et neist, kes peavad, on ikka abi.

    Liked by 1 person

    1. Kahjuks nendest pooltest, kes peavad ei ole väga kasu. Tean omast kogemusest, sest elan P-Itaalias ning kahjuks siin oli samasugune käitumine ja samasugune suhtumine. Inimesed olid ikka viimase hetkeni väljas kohvikutes, restoranides, poodides, käisid sõpradega sportimas jne. ning nüüd on kahjuks tagajärjed käes..ning praeguste ennustuste kohaselt ei saa karantiinist välja enne juulikuud (küll aga ilmselt vähendatakse meetmeid) ning normaalset olukorda on oodata alles sügiseks. Alles nüüd kui karantiin on karmim, sest päevas sureb sadu ja haigestub tuhandeid, ja trahvid korralikud (st kuni 4000€) on inimestele mõistus pähe tulnud.

      Meeldib

Vasta Ei saa aru-le Tühista vastus

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s