Ilus elu kriisimail

Palju vett on sellest ajast merre voolanud, kui ma viimati kirjutasin ja ühte e-poodi kiitsin. Ütleme nii, et asjad on võtnud ulmelised pöörded, mis puudutab ettevõtlust – lihtsalt ühe näitena toon välja, et see sama ettevõte, keda reklaamisin, kirjutas mulle ja teatas enda e-poe sulgemisest, kuna Itaalia on lukus, seega on nemadki lukus.

Neid lugusid on tohutult palju – näiteks, minule lähedane teema – kõik, kes puutuvad kuidagigi kokku üritustega, kogu üritusturundusvaldkond, korraldajatest kuni toitlustajateni välja – on firmasid, kes juba praegu on koondanud töötajaid või kogunisti tegevuse lõpetanud. Jaanus, kes peamiselt filmib üritusi, esineb, tegeleb õhtujuhtimisega jne – kõik tühistatud, minu lähisugulane, kes oli mõni nädal tagasi edu tipul ja tunnustatud, on nüüd sunnitud arvestama, et järgmine nädal võib olla tema viimane töönädal seal firmas.

Ma näen IKKA VEEL seda juttu, kuidas ei tasu paanikat külvata, vaadake grippi surevaid inimesi jne, aga no olukord on hull. Ühest küljest, neil ütlejatel vist ei ole nõrga immuunsusega või krooniliselt haigeid lähedasi, sest kui oleks, tõenäoliselt nad külvaksid oma “paanikat” edasi ja ütleksid kõigile, et jah, jääge koju ja jääme kõik ellu. Teisest küljest, ei ole mõtet rääkida, kuidas olukord ei ole nii hull, kui see kriis, mis meil antud hetkel käsil, puudutab kordades laiemalt kõiki valdkondi. Aga mis ma sellest ikka jahun, seda tehakse hetkel igal pool. Igatahes, on hull, sest ettevõtlus, tööjõupuudus jne – kõik saab tugeva põntsu.

Mida mina siis sellest kriisist olen praeguseks hetkeks õppinud? 

  1. Sain kinnituse, et kriisivarud peavad olemas olema ka siis, kui kriisi ei ole. Duh. Me oleme alati seda meelt olnud, kuigi meie kaootilised sissetulekud ei ole seda tegevust väga toetanud, kuid samas näidanud pidevalt seda, et jah, varud on vajalikud ning võimalusel olen sügavkülma, kuivaineriiuli ja meditsiinikapi täis hoidnud. Aga ikkagi on habras olla ja see on tunne on nõme.
  2. Kriisivarud ei ole ainult kuivained. Meditsiinikapp olgu vajalikke asju täis ja selles olen ma õnneks hea olnud, aga kui tahtsin igaks juhuks juurde osta ibuprofeeni ja laste palavikualandajat, siis avastasin, et apteek oli ka nendest asjadest üsna tühi – ibuprofeeni sain paar kallist pakki, lastele mõeldud asju polnud üldse alles. Õnneks mul on mingi varu olemas, nagu mainisin, aga teadmatus sunnib paanitsema ja rohkem varuma – ma ju ei tea, millal midagi kinni pannakse, millal uus kaup saabub jne.
  3. Isegi, kui sa arvad, et sul on mingi hea varu, siis arvesta ka sellega, kui sul peaks olema elektrikatkestus ehk toitude säilitamine/valmistamine – mis siis saab? Kuna mulle meeldib niikuinii ka tavaolukorras varuda asju sügavkülma, sooduka ajal kuivaineid jne, siis arvestades meie majanduslikku seisu, on varu selline, et elame mõnda aega üle. Mitte küll kuid, aga ehk paar nädalat veab välja. Eile hilisõhtul tuli “TERE!”  – elektrikatkestus. Hilisõhtul ehk peaaegu keskööl. Niigi veidi ärev seis muutus veelgi ärevamaks. Kõik korgid olid sees, aga elekter tuppa ei jõudnud, helistasime öösel haldusele, lubati paari tunni jooksul korda teha, seda ka tehti. Enne aga oli meil täiesti segadus, kuhu helistada, mida teha, kes mida haldab. Elektrilevist saime teada, et nende poolt kõik ok, saime õnneks halduse kätte, kõik lahenes, kuigi Jaanus oli telefoni teel pidanud neid veenma, et asi on tõsine, selle peab parandama kohe. Nad justkui mõtlesin, et jajah, pole hullu, küll mingi aeg teeme. Kriis käes, kapid toitu täis, kontod üsna tühjad ega pole aimugi, millal täienevad – me ei saanud seda lubada, et kogu sügavkülmas olev juurika-lihavaru hukka läheb. Ühesõnaga, mina olin täiesti pahur, valmis otsad ära andma – hullult väsinud või siis olin selline, et noh, lähen keset ööd poolalasti maja peale asja ajama, midagi kruvima – ma ei salli absoluutselt mingit passimist – pole seda kannatust vahel antud ikka. Ma olin närvis toitude pärast, sellepärast, et meil pole mingit muud varu, kui see, mis kapis, pole võimalik süüa pliidil teha – ei midagi. Siis Jaanus, kes on kogu olukorrast justkui sära silma saanud, et ohh, ellujäämine! – tema ei lähe kriisi ajal lukku, nii nagu mina. Ruttu garaaži, tõi välja meie matkapliidi, gaasi meil oli varutud ja kui ikka jama käes, saame rõdul sellega oma pudru ära keeta, milles küsimus. Lisaks sellele, on Jaanus varunud palju matkalampe, aga ka enda tööga seotud valgustust, mis töötavad aku peal ja mille akud olid ilusti täis laetud, ehk saime vajaliku miinimumvalguse ka tuppa (miinimum, sest ei tahtnud valgust raisata ja oli öö). Hmm, praegu mõtlesin sellele, et meil on sügavkülmas ka matkakülmaelemendid… Telefonid olid meil mõlemal üsna tühjad, akupank on meil samuti olemas, täis laetud.
  4. Alternatiivid. Haakub eelmise punktiga, aga jah, mõelge akupankadele, akudele, laadige need täis, külmaelemendid, valgus, gaasipliit, gaas, veekanistrid (mis on meil samuti täis ja ootel juba ammusest ajast, lihtsalt igaks juhuks).
  5. SALVESTAGE VAJALIKUD NUMBRID! Enda majahaldus, kui selline asi on olemas, elekrikud, nõuandeliinid jne. Tehke selgeks, mida erinevate stsenaariumite puhul teha, kuhu pöörduda, milline info on vajalik.
  6. Paanitseda või mitte? Mina võin öelda, et mind ei ajagi see haigus nii väga paanikasse – ise oleme terved, hoiame endid teistest eemal seni, kuni vaja, sest kui peaksime haigestuma, ei taha edasi levitada. Räägitakse, et olge mõistlikud, ärge varuge meeletutes kogustes asju. No, see on tore soovitus, aga just toidu- ja esmatarbekaupadepuudus ajab paanikasse. See, kuidas riiulid on tühjad ja samas öelda, et ärge varuge kaupu – selge see, et ka mina võtan need viimsed pakid sealt ja suuremas koguses, sest ka minu pere peab sööma. Ma tean, et võiksime kõik mõelda, et kõigile peab jätkuma, aga ma tõesti kardan söögist ilma jääda. Teine paanikakoht on see, et kogu kriis ei ole Eestis, vaid üle maailma. Me tõenäoliselt võtame iseenesestmõistetavalt kõike, mis meil siin saada on tänu impordile/ekspordile. Nüüd peab arvestama võimalusega, et palju asju jääb ära, mille peale me isegi ei tule. Natuke ikka ajab paanitsema ja paneb koguma. Ja muretsema paneb ettevõtete sulgemised, tööpuudus, lähedaste seisukord.

 

Positiivsed ilmingud

Jaanus on ellujääja, mina ei ole. Hahaa!

No, Jaanusel on imeline omadus kriisis mingeid lahendusi leida, talle lausa meeldib selline ellujäämise seis. Ta varub, ehitab, lahendab, riskib. Mina olen looteasendis, pahur ja kopp kõigest ees. Või oli see lihtsalt eile nii, sest täna on hoopis vastupidine meeleolu. Positiivne on selle kõige juures see, et mul on Jaanus. Mäletate, kui Jaanus mingist halvaks läinud riisipudrujäägist leivajuuretist tegi? Ei lubanud mul seda ära visata, vaid pani rukkijahu juurde ja sellest tuli parim leib! Selle juuretisega tegime veel väga pikalt leiba. See on lihtsalt üks näide. Aa, ja veel üks näide, Jaanus pani mulle testeri pihku, patareid ka ja ülesanne – kontrolli, milline on täis, milline mitte – lihtsalt vajalikul hetkel, kui peaksid hätta jääma, siis tead. Abiks ikka. Jaanus on minule inspireeriv.

Me ei karda. 

Tööpuudust ei karda, sest me oleme niigi töötud, pigem on mingil kummalisel kombel see meid ettevõtlikemaks teinud, rohkem pannud arutlema, et nii, mida me oskame, mida me teha saame jne. Või siis peaks ütlema, et me kardame kogu aeg/oleme harjunud pineva olukorraga – väga ebatervislik, ei soovita kellelegi, paneb põntsu kehale ja vaimule, I kid you not! (Head möödunud emakeelepäeva!)

Keskendumine perele, kodule, endale.

Midagi väga puhastavat ja maandavat on selles kriisis, kus me peame olema kodus, veetma aega perega ega mitte kuskile kiirustama. Kõikvõimalikud käärid, pliiatsid, kleepsud, klotsid, raamatud, mutrid ja mutrivõtmed on välja otsitud.

Meil Jaanusega on kuidagi asjade sorteerimise ja korraldamise hoog peal, mingi restart justkui ja ma ei tea, miks peab selleks olema suur kriis, et meid motiveerida, aga hetkel nii on. Samas, me oleme juba enne pikka aega tajunud ja tegelenud muudatustega – elu on lihtsalt olnud meie jaoks ettearvamatu ja ma ütleksin, et seda just vaimse võimekuse poole pealt, sest mida rohkem tagasilööke, seda kurnavamad need on olnud ja see on üks suur nõiaring – seda vähem on meil jõudu olla motiveeritud teha edasi seda, milles me head oleme, aga 3-ne ja 2-ne võtavad võhmale ning elame ühes takistuste jadas.

See, et me oleme kurnatud ja viimasel ajal madala motivatsiooniga, on meile endalegi olnud üllatav – tavaliselt pigem oleme ikka vaimustuses olnud enda asjadest, aga kui see õhin kaob, siis kaob kõik. Nii, et sellega oleme üritanud nüüd mõnda aega enne kriisi juba tegeleda, et saaksime enda mingi teatud keskme tagasi, planeerima paremini, vähem süümekaid, rohkem tegusid, võtma vitamiine (sest ärevusest tuleneva unetusega on ka mure).

Kas kaks järjestikust last  (ee, jah) või logopeedimured jne – aga me oleme olnud ise justkui aheldatud, samas pimedas paanikas. Paanika on olnud tõesti pidev – pidev võitlus, kuidas juurde teenida, kuidas ruttu teenida, kuidas elu vähegi stabiilsemaks muuta ja samas me mõistame, et see paanika on meid pigem halvanud, kui edasi viinud. Ma loodan, et nüüd, kui terve maailm võtab n-ö aja maha, mõjub see meilegi uuenduslikult ning keskenduma paremini enda oskustesse, võimetesse ja loovasse mõtlemisesse teha asja sellest, mis vahendid meil antud hetkel käes on. Seoses valgema ajaga ja sellega, et maailm muutub, on mingi teotahe hakanud tagasi tulema. Ja seoses sellega ka, et me oleme saanud enda elu nüüd mitme keerulise ning pimeda kuu jooksul köögilaua taga analüüsida, nutta, naerda ja mõelda, kui oluline on perekond. Jällegi, duh.

Mis siis veel öelda – tehke head, loovat, säästlikku süüa (saate tõelise eduelamuse, et oh, kas mina tõesti suutsin ainult nendest vahenditest nii hea söögi teha?!), meisterdage uusi mänguasju (Jaanus on selles ekspert!), lugege raamatuid, vaadake filme, nautige aheldatust.

NB! Kuna lapsed olid juba enne haiged ja said kriisiajaks just terveks ja meil on võimalik neid kodus hoida ega lasteaeda ei vii, SIIS mul on tekkinud mure Johani logopeedi ja muude asjade pärast – ma tean, mida iganes, Lilli, maailmas on suuremaid muresid. Aga nad on kuu aega juba kodus ja ma olin mures. Igatahes, kellel on veel mure lapse kõnearengu pärast, siis ma kolasin youtubes ringi, leidsin häid videoid, mille saatel koos Johani ja Oskariga teeme erinevaid keeleharjutusi. Meile andis logopeed juhised, et tehke keelega nii ja naa, et seda tugevdada, aga no, ei teinud Johan neid pea üldse järgi, panin youtube käima, kuulasime koos juttu, teeme liigutusi järgi ja ongi ideaalne kombinatsioon ekraaniajast ja logopeediseansist.

Ma ei teagi, mis ma varem neid nii väga ei uurinud, aga õhtul peale lasteaeda ei oleks niikuinii tahtnud seda käima panna. Üks selline kanal, kus saab koos lapsega keeleharjutusi teha, on kasutajalt Ketriin Paabo LINK YOUTUBE’i .

Mis ma siis veel ütlen – Johani ja Oskari kõne on tõesti progressi teinud, mulle väga meeldib eriti veel Oskari lauseid kuulda või siis ootamatuid teateid, sest ta on selline veidi vaiksem, justkui beebi ja järsku ütleb mingi… suvalise asja a’la ” see on kala”. Nii armas.

Nii ja nüüd on vaja vist ikka poodi rünnata, maskid ees ja viinaga ära leotatud, sest piim on otsakorral 😦 Või lähen saan järgmise eduelamuse ja keeran mingi imelise söögi “eimillestki” kokku. Ok, üritan teha seda viimast.

Olge terved, mõistlikud, puhake end välja ja tuleme kõik toime, onju!

P3720051

 

4 thoughts on “Ilus elu kriisimail

  1. Poisid on sul ikka üliarmsad! Tahaks veel nende tegemistest ja arengust kuulda ja mis te täpsemalt kodustel päevadel teete. Endal juba ühe väikse poisiklutiga higimull otsa ees. Püsime kodus ja raskem aeg on ilmselt ees, kui kodus olemine väsitavaks ja tüütuks muutub, kriis süveneb, uudised teevad murelikuks jms.
    Olge terved! 🙂

    Liked by 1 person

    1. Aitäh, nad on tõesti ülimad! Ma olen lastega juba kuu aega kodus olnud, algus on eriti raske, pärast on mingi harjumus, aga jah, ei saa mitte midagi normaalselt tehtud, higimull ongi koguaeg otsa ees, toad segi, ise segi – selline tüüpiline värk vast! 😀

      Meeldib

  2. Kerget kriisi! Ma lugesin külmkappi vahetades hea life hack’i, et kui sügavkülmast tõsta asjad välja ja mähkida paksu teki sisse, püsivad need jääs mitu tundi. Ja töötas!

    Liked by 1 person

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s