Järeldus: kas riidest mähkmetega saab siis kiiremini iseseisvaks?

Mul on nüüd kaks kogemust – Johan, kes oli algusest lõpuni ühekordsetega, Oskar, kellega kasutasime alates 6. elukuust riidest mähkmeid. Lisaks paljudele teistele headele põhjustele, miks kasutada riidest mähkmeid, on üheks ka see, et laps iseseisvub kiiremini ehk hakkab varem potil käima. Ma ei tea, miks see väljend “potil käima” ei tule üle minu huulte sõrmede, aga vast seetõttu, et ma ei ole see, kes tahaks väga arutleda laste ihuhädade üle. Aga samas, olles 2 väikelapse ema, tean, et see vajab vahel arutlust ja mõnele kohe väga meeldib oma potijuttu ajada või lugeda, nii et ma siis kirjutan.

Meil ei ole kodus enam ühtegi mähkmekandjat – JEE!

Ja nüüd siis saangi rääkida, kuidas see meil on õnnestunud.

Ma ei mäleta, kas ma Johanist olen rääkinud, aga lühidalt temast ka. Johan sai mähkmevabaks, kui oli 2 aastane ja see, mis oli parim mõjutaja, oli suur pott või poiste eelis – seistes oma häda tegemine. Ta ei sallinud absoluutselt seda, et peaks istuma, see tekitas temas vast aheldatuse tunnet, siis oli draama, aga seistes oli põnev ja kuna see oli tema jaoks põnev, siis nii see läks. Väga suur mõju oli ka sellel, et potitreeninguga tegeles Jaanus, st mis treening, võttis lihtsalt endaga tualetti kaasa, meeste värk, said koos asjad aetud. Siiski ta oli lõpus päris kinni enda mähkmetes ka, eriti, kui kuskile läksime, tõenäoliselt mingi turvatunne, aga ühel hetkel saime sellest ka jagu (küll paljude õnnetuste ja riietevahetusega).

Oskariga tundus algul, et läheb kauem, aga Oskar on iseenesest juba leplikuma meelega, kui talle öelda, et nüüd teed siia oma häda, siis ta teeb ka, mis seal ikka. Tema suur eelis oli see, et vend Johan teeb samamoodi ja mida teeb Johan, seda peab saama teha ka Oskar. Algul jätsime talle ööseks ja õue siiski mähkme jalga, aga väga kiiresti tahtis ta neist lahti saada. Lõpus oli tõesti tunda, et ta tajub, et lasi püksi ehk mähkmesse, ta ei soovinud üldse sekunditki enam nendes olla, kohe oli vahetus, sest kui oli mainitud, et tehakse potti, siis pükstesse ei taha. Mida rohkem hakkas potil käima, seda suurema kisaga need “igaks juhuks” mähkmed jalga läksid, ta ei sallinud neid üldse. Oskari iseloom on selline, et ta tahab kõike korralikult ja hästi teha. Kui tema teab, et käib potil, siis tema käib potil, ära pane mähkmeid. Teine asi, Oskaril on riidest mähkmed, mis on suuremad ja veidi kohmakamad, kui õhukesed ühekordsed. Ta sai aru, et lihtsalt aluspükstes on nii hea liikuda, pealegi, vend Johan on ju ka enda värvilistes aluspesudes, tema tahab ka!

Mingil hetkel tajusin, et Oskar protesteerib enne magamaminekut mähkmete osas, ma olin need alati igaks juhuks pannud, peaaegu igal öösel oli ta sinna ka lasknud. Ühel eriti tormakal ja lärmakal õhtul otsustasime, et ok, laseb siis voodi täis, paneme uued linad ja pidžaamad ootele, et öösel oleks kohe võtta, kui märjalt ärkab, aga jätame selle mähkme ära, las laps magab rahus omamoodi. Oh, üllatust, ärkas hommikul kuivana! Ja nii igal hommikul.

Samuti jätsime ära “õuemähkmed”, mõtlesime, et jälgime, käime enne tualetis, kui laseb õues täis, kohe tuppa, ega midagi. Aga ei, hoidis kinni, kuni jõudis tuppa. Tal on alates sellest, kui me ei ole mähkmeid jalga pannud, olnud vast 2 korda seda, et laseb püksi ja need korrad olid ikka pika aja peale, ta ei suutnud enam hoida ega saanud piisavalt kiiresti riideid ära. Ehk näiteks, oli õues või pikal autosõidul maganud, ärkas, hakkas hädaga kiire ja nii see juhtus.

Ühesõnaga, nüüd on Oskar nii mähkmevaba, et teeb kõik hädad ilusti potti, tühjendab ise oma väikese poti ära ka, sest selline ta meil on (Johan tegi omal ajal sama), vahel teatab, et läheb ja nimetab ära täpse häda, mida sinna tegema läheb 😀 Vahel ei teata, lihtsalt ajab asja korda, ise pühib ja teeb (kuigi, järelkontroll tuleb ka, muidugi).

Nii, et mis minu järeldus on, kummaga saab siis kiiremini potiasjad selgeks? Ma arvan, et isegi väga suurt vahet ei ole. Umbsed ühekordsed on ka ikka päris vastikud mähkmed, tänapäeva riidest mähkmed on pehmed, märga tunnet ei taju, nii et ainus nende miinus on suurus ja kohmakus. Kuigi, see värviline pamp on nunnu, siis ma olen ÜLIõnnelik, et mähkmepesud, vahetused, kaasaskandmised on LÄBI!

Suurt rolli mängib ka laste iseloom – Oskar on lihtsalt tasase ja kuidagi korrektse olemisega. Tema tahab, et kõik oleks puhas, korras, iga asi omal kohal. Johan on absoluutselt vastand, ta jõuab sekundi või kahega kõik riided kappidest välja võtta, kõik mänguasjakastid ümber keerata, jalatsid ja voodilinad kuidagi ühte rulli sokutada – teda ei huvita see kord, vaid talle meeldib laamendada ja nii ma nendega siin siis “maid” jagan – üks täielikult häiritud möllust, teine täielikult häiritud “apaatsusest” ehk sellest, kui Oskar puslesid kokku paneb.

Rääkides erinevustest, siis Oskar paneb juba 30 tükilisi puslesid kokku, ta sai detsembris 2. Johan viskaks need niisama laiali, vahel õnnestub meelitada mõnda tükki kokku panema.

Eks potiteemal tegelikult neil kahel suurt vahet ei olegi, Johan oli vabanenud 2 aastaselt ja 2 kuud vast täielikult. Oskar 2 aastaselt ja 1 kuud täielikult. Isegi oleks varem, aga me ei tegelenud konkreetselt Oskari potitreeninguga üldse, see käis suhteliselt möödaminnes, Johan tegi ees, kutsusime Oskari, tee ka ja ta tegi ka. Ok, valmis.  Ainus teadlik tegu oli see, et olgu, ärme pane ööseks mähet, kui ta ei taha.

Ehk siis, ma kaldun arvama, et riidest mähkmetega saab kiiremini küll, samas, arvestades lapse loomust, ei saa ühest järeldust teha.

Mul ükskõik, riidest mähkmed on igal juhul ennast miljonikordselt õigustanud, nii palju muresid jäi vähemaks, kui see kogus lihtsalt olemas oli ja nüüd need siis seisavad, ootavad uut kandjat. Pole veel kindel, kas uueks kandjaks saab meie pere liige või keegi teine, aga hetkel võtan mõttepausi, mida nendega teha, kus hoiustada. Kui ma kunagi kolmanda peale ikka sihi sean (hinges ikka tahaks, olude mõttes mitte mingil juhul), siis on hea, et mähkmed on olemas ega pea seda investeeringut uuesti tegema.

Igatahes, aitäh, riidest mähkmed ja minule armsaks saanud Opadii, kes mind sinnani üleüldse viis!

IMG_20190121_122718

2 thoughts on “Järeldus: kas riidest mähkmetega saab siis kiiremini iseseisvaks?

  1. Tere!

    Tahtsin soovitada artiklit: http://www.okobeebi.ee/?p=916
    Inglise keeles on tohkem infot kui googeldad: elimination communication.
    Mulle meeldis selle artikli puhul mõte, et kui nagunii peab mähet vahetama, siis miks mitte proovida ennetada ja hoida last poti kohal.
    Enda kogemus on positiivne ja saime 3 kuu vanusel tüdrukul kuni mähkmetest vabanemiseni 95% ulatuses tahkemad jäätmed potti. Pissi oli 40% ulatuses potis. Olenes sellest kui kiirelt ise jõudsin jaole. Kasuks tuli ka tütre regulaarne soolestiku töö, siis teadsin kellaajaliselt oodata ja potile panna. Riidest mähkmed aitasid ka lõpus mähkmetest loobuda, sest aluspüksid olid mugavamad.
    vabaks sai tütar aasta ja 4 kuuselt. Oleks saanud ka paar kuud varem, aga panin ka igaksjuhuks mähkme alla ja seda just une ajaks.
    Kui kolmas teil kunagi tulevikus Ikkagi plaani tuleb, siis soovitan katsetada ka eelpool nimetatud meetodit.

    Meeldib

  2. Minu jaoks tähtis teema 😀
    Esimene poeg sai mähkmevabaks 1a7kuuselt. Lihtsalt ütlesin, et tänasest käid potil. Teine poeg on 2nädalane ja temaga sama nagu Laura kirjeldas – enamjaolt kakatan teda kraanikausi kohal. Ei plaaninud seda, aga panin tähele, et iga kord tuleb midagi. Muidu kasutusel riidest mähkmed 🙂
    Norras on mu esimene (praegu 2a10kuud) «imelaps» sest enne 3eluaastat lapsele potti ei näidata. Jube keskkonnale :/ inimesi üldse ei huvita mis koguses nad prügi tekitavad..

    Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s