Mis juhtub siis, kui alahinnata D-vitamiini

Hilissügisel tuli mul mõte, et laseks lastel vereanalüüsid teha, et kindel olla, kas nendega on kõik hästi või milliseid aineid peaks rohkem tarbima. Lisaks, oli mure D-vitamiini pärast, sest suvel andsin seda päris kaootiliselt, ka arst ütles, et ei ole vaja suvel nii palju anda, sealt läks kaootiline rutiin edasi, paar tilka siia-sinna, kuni see üldse otsa sai ning muudkui lükkasin uue ostmist edasi. Põhjus lihtsalt selles, et ma arvasin, et ah, polegi enam vaja väga, nad on juba parajalt suured, piima ja piimatooteid joovad väga palju, pealtnäha midagi viga ka ei ole … Igatahes, hakkasin siiski kahtlema, kas päris nii ükskõikselt tasub asjasse suhtuda ning soovisin vereanalüüside näol kinnitust, et jah, võib küll. Pealegi, D-vitamiini andmine on olnud beebigruppides umbes sama tuline teema nagu vaktsineerimine – kõik, mida arstid soovitavad, on raudselt suur äri, seda ei peaks usaldama ja ilma on elu ilusam, nii ka D-vitamiin.

Ühesõnaga! Sain perearstile detsembris, lasin mõlemal lapsel veenist verd võtta, teha tavaline vereanalüüs (üldveri, 5-osaline analüüs, kuidas iganes nimetatakse) ja lisaks D-vitamiini analüüs. Lapsed olid verevõtmise ajal nii tublid, tegid küll kisa, aga pärast said suure plaastri, sinna peale veel lasteplaastri (meie laste jaoks on plaaster nagu lotovõit), väljusid kabinetist, varrukad üleval, käed plaasterdatud, pisarad veel ripsmeis, aga enda üle nii uhked, nagu mingid sõjahaavatud – no, üliarmsad poisid!

Kõik oli tore ja hästi, midagi erilist ma ei oodanud. Läksin kooli ja järsku, kell kolmveerand kaheksa õhtul heliseb telefon ja ekraanil perearst. Nii, nüüd on täielik jama, vähk või midagi, sest kell on selline ja vereanalüüsidega seoses kindlasti helistab. Õnneks hääl oli rõõmus, kuid ses osas murelik, et D-vitamiini tase on laste kohta täiesti alla arvestuse, põhimõtteliselt 0. Ta selgitas, et see mõjutab nii lihastoonust, meeleolu, tujusid jne. Ütlesin ka, et päris ausalt, ma alahindasin seda, ei olegi muud põhjust, miks ma nii lohakaks selle andmisega läksin, ilmselget vihjet ei näinud, et oleks sellest puudu. Selle peale arst ütles, et ilmselge vihje oleks siis, kui oleks juba väga hilja, rahhiit, deformatsioonid (millest välja ei kasva).

Aga kui arst selgitas veel, kuidas D-vitamiini puudus võib väljenduda, oli see kuidagi nii ilmselge. Isu puudus – laps on järsku toidu suhtes ülivaliv, midagi ei söö jne, mis oli mõlemal lapsel. Lihastoonus jääb nõrgaks, mida rääkis Johani kohta nii perearst kui tegevusterapeut. Meeleolude kõikumine – see on siin majas terve elu olnud, ei osanud väga tähele panna. Kõik see kokku on mulle nüüd päris loogiline.

Nüüd määrati meile kuni kevadeni kolmekordne D-vitamiini doos, mida oleme lastele andnud umes 3 nädalat ja päris ausalt, paari päeva pärast juba hakkasin nad korralikult sööma, õigemini, paremini kui enne. Söömine oli siin üks viimase aja suurimaid muresid ja pidasin seda mingiks ealiseks iseärasuseks, aga tuleb välja, et lastel vitamiinipuudus.

Lisaks D-vitamiinile, oli Oskaril JÄLLE rauapuudus, mistõttu peab rauapreparaati võtma, kuigi niigi valime rauarikkaid aedvilju, liha ja muud. Ühesõnaga, päris nadi oli see asi. Me nüüd vaatame ja jälgime, mis edasi, aga hirmus hakkas mõelda, kui mul ei oleks hakanud sees miski “tilin” helisema, et tee vereanalüüsid, kuhu maani ma oleksin sellel kõigel lasknud edeneda. Hea, et mingi instinkt siiski toimib.

#aastaema

 

14 thoughts on “Mis juhtub siis, kui alahinnata D-vitamiini

  1. Hea meel, et asjale jälile saite!
    Ma arvan, et see mida beebigrupis räägitakse, on siiski peamiselt see, et kui laps saab veel rinda ja ema võtab korralikku (mitte eesti madalate normide järgi, vaid päriselt piisavat) d-vitamiini, siis beebile ei pea eraldi juurde andma, mis on ka tõsi.
    Hiljem ikka on d-vit päikesevaesel ajal oluline ja pigem, nagu ennegi mainisin, soovitaks lähtuda mitte eesti normidest. Ma ei tea, kust Sa ostad, kuid soovitaks tellida nt IHerbist või Eestist saab osta nt Ecosh Life tooteid. (Ma ise nt võtan 10000iu üle päeva ja 3a laps 5000iu üle päeva.)
    Ma loodan et see ei kõlanud targutamisena, lihtsalt ehk on midagi kasulikku. 🙂

    Liked by 1 person

    1. Vot see ongi segane, et arstid soovitavad üht, teised teist, kes uurinud mujalt ja siis lõpuks mõtlesingi, et ahh, pole üldse midagi nii hullu 😀 ja numbrid, mida normiks peetakse või mida keegi lapsele annab, on ka erinevad. Igatahes, kasutame Tervisepüramiidi oliivõli baasil vitamiini.

      Meeldib

    2. See ei ole tõsi, et imetavalt emalt beebi selle kätte saab. Jätsin oma esimesel lapsel (toona 2-kuune ja ainult rinnapiimal) d-vitamiini ära, sest kahtlustasin, et see tekitab talle gaasivalusid. Ise võtsid suure doosi (20000 Iu). 3 nädalat peale d-vitamiini lõpetamist lasin synlabis lapsele analüüsi teha ja d-vitamiini tase oli juba kriitiliselt madal. Seega usume ikka arstide nõuandeid.

      Meeldib

      1. Ma ei oska öelda, kas see võib siis oleneda veel mingitest aspektidest (nt et kas Sul või beebil ei imendu see millegipärast korralikult), aga igaljuhul minu beebi puhul toimis see küll ning olen sama kuulnud ka paljudelt teistelt, ei räägi päris tühja koha pealt. Kui teil nii ei toiminud, siis arusaadav et skeptiliselt suhtud muidugi!

        Meeldib

  2. Küll on hea, et sa lasid lastele vereproovi teha. Mu pojal avastas reumatoloog D-vitamiini puuduse seoses sellega, et tal tekkis puusaliigese põletik 4,5 aastaselt. Hommikul ärkas laps nutuga, ei saanud jalale toetuda. Arst rõhutas, et D-vitamiin peab olema õli baasil, muidu ei omasta organism seda. Ja et seda tuleks nimelt hommikuti võtta. Kuskil aasta aega sai laps suurtes kogustes D-vitamiini. Korras. Mul on tavaks hommikusöögi ajal lastele anda D-vitamiini. Olen ka viimasel ajal suuremate lastega laisaks läinud ja lihtsalt unustanud. Aitäh, et sellel teemal kirjutasid.

    Liked by 1 person

    1. Jah, seda ma olen kuulnud, et raud ja piim ei käi kokku. Aga kui mõelda üldse piimatoodetele, siis seda artiklit loen ma skepsisega, kuna tean, et KSA juht on vegan, kes seda kõikidele teistelegi tungivalt soovitab. Mina ei ole vegan, lihtsalt ei ole veel piisavalt usaldusväärseid, mis kõikidele mu küsimustele vastuseid annavad. Seega, aitäh artikli eest, kuid päris enda ja oma laste menüü aluseks ma seda ei saa võtta.

      Meeldib

  3. Mu lapse (laialt tunnustatud) perearst ütles mu samasisulisele küsimusele, kui palju D-vitamiini on tarvis päevas anda, vastuseks, et laps 3+ vanuses vajab 20 mikrogrammi D-vitamiini. Kindlasti rasvlahuses (kapsel või tilk), mitte tabletina või nn kummikarukesena, sest muidu on omastamine puudulik. Ning põhimõtteliselt oleks seda tarvis aasta ringi, suvel võib vaid veidi lõdvemalt võtta, eriti kui laps veedab pikad päevad õues. Ehk on kellelgi abiks. 🙂

    Liked by 1 person

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s