Meil on nüüd päris oma kodu!

Me kaalusime seda ostu pikalt ja kogusime vahendeid, et saaks selle teoks teha. Suvi on ees ning muudkui nuputasime, mis oleks üks soodsamaid, aga ägedamaid puhkuselahendusi – telk!

Kuna meie oleme seda tüüpi inimesed, kellele meeldib loodus, telkimine ega karda ebamugavusi, mis sellega kaasneda võivad, siis telgi ostmise otsus tuli väga kergelt ja mõistsin, et kaob ära probleem, kuhu minna, kus ööbida – mine, kuhu tahad, kodu on alati kaasas! Pealegi, tänapäeval on nii palju igasuguseid mugavusi, mis puudutab telgis ööbimist, mida kaasa võtta, et telkimine ei ole ammu enam kuskil niiskes, pesematuses ja sitikate vahel aelamine.

Me uurisime telke päris mitmest kohast, vaatasime netist arvustusi ning käisime Matkaspordis nõu saamas. Meie kindel soov oli avar telk ja suur eeskoda, kuhu vajadusel vihma eest terve perega pageda, kuhu mahuks vabalt kogu meie varustus ära, kus saaksime nn välikontorit pidada ehk mahutaks ka tooli ja laua. Loomulikult oli väga tähtis veepidavus ning ega ma rohkemat ei osanudki telgi ostu puhul jälgida.

Läksime siis Matkasporti nõu saama, sest oleme sealt alati positiivselt lahkunud, kuid seekord ei olnud väga kasulik käik. Küsisime, mida peaks telgi puhul jälgima, saime vastuseks, mida te üldse telgi osas soovite. Siis seletasime, et ruumikas peretelk, ei ole kuskil põhjapoolusel ekstreemtingimustes, tavatelkimine, sihtkohta läheme enamasti autoga, aga kuna pole ammu telki ostnud ega tea, mis omadusi võiks jälgida, siis kuulaksimegi spetsialiste. Selle peale saadeti meid kahjuks … pikalt. Öeldi, et te peate ikka ise internetist uurima ja välja mõtlema, millist telki te tahate. Mokaotsas uurisin veekindluse näitajate kohta, selle peale öeldi ka, et veekindlus pole meie kliimas oluline. Sellise nõustamise osaliseks saime. Ost jäi, seega, tegemata.

Aga ma ei heitnud meelt, vaid uurisin nii kodumaist kui ka rahvusvahelist infot telkide, kasutamise ja muude omaduste kohta. Kui sorteerisime enda jaoks enamvähem rahuldavad mudelid välja, otsisime lisaks arvustusi ning vlogisid/blogisid ja lõpuks jäi sõelale 5 inimese telk Coleman Rocky Mountain 5 Plus BO. 

See telk on igapidi suur – avar eeskoda, millel on tuulutusaknad, põhi (mitte ei ole lihtsalt muru, nagu osadel), samuti käib uks spetsiaalsetest lukkudest maani alla, et ratastooli või käruga ka sisse saaks tulla. Magamisosa on ka ruumikas – mahutab 5 inimest ja magamistube on võimalik kanga abil eraldada, 3 ühte “tuppa” ja 2 teise. Meie võtsime selle vaheosa ära, sest olime kõik ühes. Magamisosa on tehtud spetsiaalse black-out kangaga, st kui uksed kinni panna, on seal kottpime ning reguleerib temperatuuri, et ei oleks liiga umbne ega liiga külm ja ma võin öelda, et tõepoolest sealne temperatuur püsis ühtlane. Ma ei hakka punktide kaupa omadusi välja tooma, seda saab nii Colemani kui Matkaspordi kodulehelt lugeda, kuid põhilised asjad on need, et veekindlus on 4500 mm, õmblused on teibitud, kaared klaasfiibrist, sääsevõrk, riputusaas lambile, tuulutus, black-out süsteem … ja palju muud. Mõõdud on sellised:

telgimõõdud
Telgi mõõdud – nagu näha, saab seal ka vabalt püsti seista. Pilt: https://www.coleman.eu/UK/p-26696-rocky-mountain-5-plus-family-tent.aspx

Telgi planeerisime tellida Matkaspordist (koha peal ei olnud), aga kuna saime sealt üsna eemaletõukava teeninduse, mis suunas meid iseseisvalt infot otsima, siis jõudsime sama mudeli otsinguga Hansaposti, kus oli see telk kampaaniaga 100 € soodsam, nii et pole halba ilma heata.

Kiiruga ostsime Jyskist odava madratsi ja pumba (mingi 20€ kanti), mis toimis väga hästi ja pump oli jõusaali eest ning suundusime eelmisel nädalavahetusel seda proovima. Läksime reedel välja, mõtlesime, et proovime lihtsalt kokku panna (või siis lahti teha), aga ööseks ei jää. Sõitsime Kaberneeme, natuke näksi kaasas, Jaanusel oli vaja üks töö veel ära teha, niisiis, võttis arvuti ja internetiseadme ka kaasa ja nii me läksime.

Oleme ausad, telgi suurus algul veidi kohutas, et okou, mida me nüüd tegime! 😀 Aga õige pea, kui üles hakkasime panema ja asjadega täitma, siis nägime, kui mõnus ja hubane see on – kõik mahume oma asjadega mõnusalt ära.

Siin on siis Jaanus kokkupanemise ja manuaali lugemise teatrit tegemas, sest ta ei loe kunagi manuaale ja pidi seda nüüd demonstratiivselt minu heaks tegema 😀

P3510123
Algus oli paljutõotav: “Kuule, jätame nii. See on liiga suur.”

Telgi saime kiiresti üles, sest manuaal on tõesti selge (telgi külge õmmeldud) – vaiad sisse, telk püsti, nagu kuppeltelkide puhul ikka. Mõnda kohta oli vaja üle vaadata, kuhu, mis käib, kuna need vaiad või pulgad olid värvide järgi eraldatud ja pidid kindlasse soonde minema. Aga saime hakkama!

Saime siis aru sellest, et kokku nüüd küll ei tahaks seda telki jälle panna, jääme siis ööseks! Jaanus tegi veel sõidu linna, et soojemaid riideid ja süüa tuua, kui mina lastega mere ääres ilma nautisin, lapsed olid absoluutselt kohe omas elemendis, korjasid ja loopisid kive, tuuseldasid telki ja välja – neil oli nii äge!

P3510155.JPG
Meie idülliline kodu. (Pingutusnöörid olid veel sel hetkel kinnitamata.)

Kui Jaanus tagasi tuli, siis tegi ta telgi eesruumis ehk meie uues välikontoris vajaliku töö ära ja me nautisime mereäärset olemist ning ringitatsamist hilisööni välja. Tõeline rahu ja armas olemine oli!

P3510222.JPG
Miljonivaade meie telgi eest merele.

Ma natuke muretesin, kuidas ööbimine on – kas lapsed magavad, ega neil külm ei ole. Tegelikkus oli see, et lapsed magasid oma tavapidžaamades, kaasas olid meil suured villased tekid ja lapse magasid nagu notid. Paremini kui kodus, sest kodus on meil akna all liiklusmüra ööpäevaringselt ja mingi rallitamise või majade vahelise räuskamise peale ärkavad nad igal öösel üles. Seal oli värske õhk, merekohin, lindude sädistamine. Mõnus.

Hommik oli ka puhas idüll – Jaanus ja Johan ärkasid varem ning läksid, Johan veel pidžaamas, mere äärde hommikupäikest ja kohvi nautima. Minule oli telgi ette pandud tass kuuma kohviga – tere, luksus! Ja eriti luksus oli see, et Oskar magas ikka veel ning mina sain rahulikult istuda ja kohvi juua!

P3530102

Lõpuks tulid nad ranna ääres tagasi, tegime väikese hommikusöögi ja pakkisime telgi kokku tagasi, kuna ees ootas sõit Rakverre, kus Jaanus pidi mõned tunnid tööd tegema ja meie saime Jaanuse sõbra aias suve edasi nautida. Kui seda Rakvere tööd ei oleks tulnud, siis me ei oleks Kaberneemest mitte kuskile liikunud.

P3530007
Jalatsid toibuvad eelmise päeva veemängudest.

Või siis oleksime lihtsalt apteegipausi teinud, sest kogu mõnusat nädalavahetust varjutas minu kohutav silmapõletik, mis tekkis. See silmapõletik on tõesti põhjalik olnud, sest kuigi sain ma pühapäeva hommikuks valu, paistetuse, punetuse, eritise kontrolli alla, siis nüüd on selles silmas oluline nägemislangus, mistõttu külastasin eile Silmakliiniku EMO’t. Seal tuvastati sarvkesta hägusus (teadmata põhjusel tekkinud, tõenäoliselt tugeva põletiku tagajärg), kirjutati ühed hormoonide ja antibiootikumidega tilgad, järelkontroll on järgmisel nädalal ning siis selgub, mis saab. Jube, praegugi vaatan seda blogi siin kuidagi ühe silmaga.

Aga kuna telkimine, loodus ja perega veedetud aeg olid nii mõnusad, siis silmapõletik ei tule esimese asjana meelde, vaid see, et nüüd tahaksin ruttu telkimist korrata.

Koristasime platsi puhtaks, panime asjad ja lapsed vastumeelselt autosse ja võime esimese telkimise ning uue kodu sisseõnnistamise edukaks lugeda!

Plats puhas ja olukord selline, nagu enne tulekut! Kõik enda prügi on kaasa veetud, ühtegi ühekordset nõud ei kasutanud, midagi maha ei unustanud – väikesed magusad võidud!

7 thoughts on “Meil on nüüd päris oma kodu!

  1. Käisime viimati telkimas (vist) kaks last tagasi, kui esimene oli saamas 2 ja teise sünnini oli mitu kuud veel aega. Juba siis oli neljainimese telgis kitsas. Mõtlen, kas oma tsrikusekaravaniga sellisesse mahuks. Nii igatsen telkimist ja lastele neid kogemusi anda, mida ise lapsena armastasin. Aitäh selle postituse eest! Tõi palju mälestusi, emotsioone ja mõtteid tulevikku 🙂

    Liked by 1 person

  2. Ma tahaksin sellele teenindajale, kes väidab, et Eesti kliimas pole veekindlus oluline, otsa vaadata ja küsida ‘Päriselt? Nagu… päriselt?’ Suur osa Eesti suveilmast on ju üsna vihmane või vähemalt rõske, hommikud kastesed.. Me ise jäime paar aastat tagasi Viljandi folgil telkides korraliku vihma alla ning terve festivali jooksul ei olnud vist ühtegi täiesti kuiva päeva. Ning kuna telgi veepidavus oli nii ja naa, oli päris ebameeldiv olla – seinad olid märjad ning hommikul saime ärgata juba pestud peaga 😀 Seega ma tahaks teada, millises kliimas see teenindaja elab 😀

    Liked by 1 person

    1. Jaa, mina ka ei tea! Ma mäletan samuti mingisuguseid laagreid, kus osal telkides vesi sees, parematel telkidel mitte, nii et on küll oluline, kui veekindel on telk. Ja müüja väitis lausa korduvalt, kuidas Eesti kliimas ei ole see üldse oluline. Võimalik, et telgid on neil kõik nii head, et see sealne numbrite vahe ei ole oluline, aga ka seda oleks saanud lihtsalt ära seletada 😀

      Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s