Väljakutse: pudrud nõutud roogadeks

Ma olen sellest juba kirjutanud, et meie pere on suur pudruaustaja ning samuti olen varem kiitnud blogis  Helde mitmeviljaputrusid, kuid kui nüüd pakkus Helen Helbed välja teha pudru-väljakutse – nädal aega süüa iga päev putru – ei vastanud ma, et me ju niigi sööme, vaid võtsin salakavalalt pakkumise vastu. Muidugi ma tahan pudru-challenge‘st osa võtta! Mitte niisama suvaliselt osa võtta, vaid ikka rõõmu ja õhinaga, sest ma ei kujuta enda elu ilma pudruta ettegi ning ma kavatsen teile ka seda kiitma hakata! Ja peamiselt võtsin seetõttu otsuse vastu, et … igav on putru süüa. Ma olin laisaks muutunud ning igal hommikul oli üks ja see sama – puder ja moos.

Putru võiksid kõik inimesed süüa, sest see annab meile palju energiat, kiudaineid, mis tagavad korras seedimise, beetaglükaani, mis alandab kolesterooli ning palju vitamiine ja mineraalne, mis hoiavad meid tervete ja ilusatena. Pudrul on erakordne võime hoida kõhtu pikalt täis ja aju töös, niisiis, iga päeva alustuseks võiks paar lusikatäit putru söögiks olla küll ning ega väga palju rohkem ei olegi vaja, kuna juba väikesest kogusest saab vajalikud toitained kätte. See fakt omaette väärib märkimist, sest lisaks toiteväärtusele, on seega puder ka üks soodsamaid tervislikke roogasid päevas ja kuna see säilib kaua, saab seda kampaaniate ajal koju hulgi varuda. Vähemalt, mina teen nii – puder on toiduaine, mis peab meil alati varuks olema, sest kui mitte midagi kodus ei peaks olema, siis pudrust saab palju kasulikku ja selle valmistamiseks on eelkõige vaja lihtsalt vett.

P3470640
Mulle nii meeldib see väike, aga oluline detail, et putrude nimetused on selgelt külgedel kirjas ja ma saan neid ritta laduda kui raamatuid.

Tõsi, nädal aega putru süüa ei ole meie peres midagi erilist, me tõesti niigi juba teeme seda, aga mina tahtsin sellist väljakutset, kuidas teha putru teisiti, mitte lihtsalt puder, või, moos, vaid puder kui … roog (see nimetus teeb pudrust automaatselt midagi väga peent ja isuäratavat, eks?). Puder lihtsalt väärib tähelepanu ja lisandite nuputamist, kuna see on iseenesest juba geniaalselt toitev söök ja kui lihtne moosiga puder hakkab ära tüütama ning hommikusest söögikorrast saab mingisugune rutiinne tegevus, mis vajab tegemist, siis  on natuke nadi. Lahe on ju hommikul see väike lisaaeg võtta ja perekonda rõõmustada ilusate kausside ja maitsetega. Pealegi, ega putru ei pea ka ainult hommikuti sööma, vaid sellest saab päris mõnusaid lõunasööke kokku keerata, nii et tasub ajusoppides ja internetis tuhnida ning inspiratsiooni ammutada.

Helen Helbed saatsid meile terve hunniku nn tavaputrusid – riisi-, kaera-, tatra-, neljaviljaputru ning nüüd näitan teile ka, mis ma nendest tegin. Või siis osaliselt näitan, sest nädala sisse mahtusid ka tavalised puder-moos-kombod, aga nendega on kõik tuttavad. Pigem toon välja selle nädala kõrghetked ehk pudrud, mis mulle ja minu perele eriliselt meeldisid.

 

Sõbrad Oskar ja Tik aitavad putru valida.

Riisihelbepuder on meie viimase aja lemmik – seda on kerge süüa, maitseb nagu dessert ja valmib ülikiiresti (võrreldes tavalise riisipudruga). Riis sisaldab B-rühma vitamiine, mineraale ega sisalda gluteeni. Meie tegime, lisaks traditsioonilisele moosiga pudrule, järgmise levinud, kuid veidi ilusama variandi – panin peale värvilisi puuvilju ja marju, üritasin lastele mingeid pilte kujundada, nagu ma aeg-ajalt ikka teen. Minu ja Jaanuse putrudele panin lihtsalt asjad ritta. Meil oli väga armas ühine pudruhommik!

 

P3470609

Tatrahelbepuder on minu lemmikpuder nn soolaste putrude seas. Ma lausa jumaldan tatart ja aeg-ajalt tunnen tugevasti isu tatra järgi. Muide, kas te teadsite, et tatar ei ole tegelikult teravili, vaid tegelikult on see suguluses hoopis rabarberi ja hapuoblikaga ning tatra vilja nimetatakse pähkliks. Mina ei teadnud! Tuleb meelde jätta – ehe mälumängu-küsimuse materjal. Tatras on palju kiudaineid ja valku, mille koosseisus on kaheksa asendamatut aminohapet. Tatar sisaldab palju kaaliumit, fosforit, magneesiumit, räni, kaltsiumit, rauda ja tsinki. Lisaks on tatras organismile vajalikke antioksüdante ja tatar ei sisalda gluteeni.

Tatra auks valisin ma blogisse lausa kaks rooga – ühe soolase ja teise magusa.

Soolase puhul keetsin tatrapudru veega valmis. Siis kuumutasin pannil kirsstomatid, seened, spinati ja maitsestasin need ning lisasin tatrale juurde, Tulemus viis keele alla!

NB! Kes tahab, raputab veidi parmesani ka peale! …Phh, kes ei taha?! Viimaselt pildilt on kahvli liikumise järgi näha, et Johan ei jäta midagi juhuse hooleks – parmesan on peal ja kauss oli varsti tühi!

P3470158P3470162P3470202

Ja teine tatraroog valmis seetõttu, et ühel päeval tegin tatrahelbeputru natuke liiga palju. Mõtlesin, et teeks ülejääkidest tõelise power-ampsu. Kapis oli toorkakaod, lisasin seda veidi, siis paar lusikatäit maapähklivõid, et oleks kreemikam ning õige veidi vanillisuhkrut. See oli nii hea, nii tugev, nii toitev ja absoluutselt ei meenutanud enam tatrahelbeputru – ma sain päris elamuse lausa enda tatra-katsetusest. Kuna ma tegin kõike peast ja tunde järgi, siis päris täpselt koguseid ei mäleta, aga kes tahab ka katsetada, siis lisage algul kõike pigem vähem kui rohkem. Näiteks, toorkakao on nii vänge värk, et kui sellega üle pingutate, ei pruugi see just kõige mõnusam eine olla, aga õiges koguses on see siia absoluutselt parim lisand!

P3470227

Neljaviljahelbepuder on miskipärast minu kõige vähemlemmikum (see vist ei ole sõna…). Ometi ma tean, et see on väga kasulik puder, ülitoitev, tugeva maitsega, aga mulle on see alati kuidagi raskelt või siis lausa liiga toitvalt mõjunud. Õigemini, ma pingutan üle! Putrudest saab väga kiiresti kõhu täis ja kogus, mida me vajame, on väga väike, mis teeb pudrust ka väga soodsa toidu, aga ikkagi – ma pingutan pea alati kogemata üle ja kui tegemist on rikkaliku pudruga, nagu see siin, siis võib see uimastavalt mõjuda. Aga ma leidsin lahenduse!

Kui ma ütlen rikkalik, siis seda see ka on, sest neljaviljahelbepudru koostises on:

50% rukkihelbed – rukis sisaldab kiudaineid, mis hoiavad seedimise korras ja veresuhkru kontrolli all ning vähendavad kolesterooli. Samuti sisaldab rukis kaaliumit, magneesiumit, fosforit, rauda ja B-grupi vitamiine, mis on vajalikud ainevahetuse ja närvisüsteemi toimimiseks.
30% kaerahelbed – kaeras on võrreldes teiste teraviljadega suurem valgu- ja aminohapete sisaldus. Ka sisaldub märkimisväärne hulk kaaliumi, magneesiumi ja raua ühendeid, antioksüdante ning B1-vitamiini. Kaer sisaldab palju kiudaineid, kuid tähtsaim neist on beetaglükaan, millel on teaduslikult tõestatud kolesterooli alandav toime.
10% nisuhelbed – nisu sisaldab rohkelt valke ja ka tubli annuse magneesiumit, kaaliumit, fosforit ning B3-vitamiini.
10% odrahelbed – odrast saame me räni, mis aitab korras hoida luud, veresooned, kõhred, kõõlused, naha, sidekoe ja silmad – teiste sõnadega organismi osad, mis vajavad elastsust. Odras on kaaliumit, kaltsiumit, fosforit ja rauda ning samuti suur hulk kiudaineid.

Aga et neljaviljahelbepuder liiga toitev ei oleks (loe: et ma end sellest üle ei sööks), siis tulin ideele putru lillkapsariisiga lahjendada.

Lillkapsariisi on imelihtne teha: lillkapsas tükeldada, peenestada (mina kasutan selleks blenderit, kui teil on köögikombain, siis eriti hea), pannil veidi kuumutada, maitsestada ja valmis!

 

Niisiis, minu neljaviljahelbepuder sai kaussi järgmiselt: pool kaussi putru, pool kaussi lillkapsariisi, tükeldatud tomat, avokaado, spinat ja veidi pipart. Ja jälle oli valminud ülikiire ja tervislik eine.

P3470658P3470681

Eriti head meelt teeb see, et ka lastele läksid minu pudrukatsetused peale ega suutnud oodata, millal ma oma järjekordsest kausist pilti teen ning rõõmuga ei lasknud ma neil kaua oodata ka – kui laps tahab head sööki, siis tuleb see hetk ära kasutada ja lasta tal seda süüa! Tõestuseks üks spinativarga pilt.

P3470656

Sellised said seekord meie pudrukatsetused. Netis ringi kolades saab päris palju häid ideid, mida putrudest veel teha, nii et kindlasti jätkan otsingutega. Näiteks, tahaksin ära proovida populaarsed üleöö-pudrud või kuidas neid eesti keeles nimetatakse. Samuti mingeid mõnusaid ahjuputrusid olen näinud, ühesõnaga isutekitajaid on palju! Enda jaoks taasavastasin kahe lemmiku koosluse – teraviljad ja aedviljad. Nende kombineerimisel retseptide valik on lõputu! No, ja mis saab vastu suve parem olla kui selline energiat andev terviseroog? Ütleme nii, et suvine mina tänab mind hiljem, kui lemmikbikiinid muretult selga on läinud!

Seniks aga imetleme minu tugevat, hetkel veel segamata pätikohvi, mille kaasabil kõik siin kodus tehtud saab.

P3470623

 

 

5 thoughts on “Väljakutse: pudrud nõutud roogadeks

  1. Mina “õppisin” putrusid sööma alles siis, kui olin üle 30 aasta vana (enne seda meeldis mulle vaid kartulipuder, mis polegi ju päris õige puder).

    Minu pudrunipp on lisada kookoshelbeid! Lisan neid riisihelbe-, kaerahelbe- ja neljaviljahelbeputrudesse. Oma pudrud keedan alati veega. Lisandiks külmutatud vaarikad või väiksed kuldsed rosinad. Peale niristan agaavisiirupit ja voilla! 🙂

    Tatrahelbeputru söön lihtsalt hapukoorega. Lihtne, aga sageli tahan hommikul just seda nn soolast putru.

    Liked by 1 person

  2. Väga toredad ideed! Ma lisan mõnikord banaani ning maapähklivõid või kookosjogurtit ja krõbedaid kookoslaaste. Enamasti teen putru kaera- või vanilje sojapiimaga, seega on tulemus alati magus 😀

    Liked by 1 person

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s