Teistmoodi kingitus

Kõigil on jaanid loodetavasti meeleolukalt ja turvaliselt üle elatud ning nüüd võib rahulikult päevade lühenemist ja uut talveaega nautima hakata. Ok, nali, talvega võib natuke veel oodata.

Minu jaanid möödusid ka meeleolukalt – Jaanus oli tööl, meie olime lastega Mustamäel korteris, ajasime tuba segi ja lihtsalt veetsime oma tavalist päeva selle vahega, et aknast ei tulnud värsket õhku, vaid lõketest tingitud kärsahaisu. Korraks oli ka selline kriipiv “mul pole kedagi peale laste”-tunne sees, aga läks üsna kiiresti üle, sest no, on selline aeg – ma ei saa nendega üksi kuskile minna, sugulased on kaugel, tõelised sõbrad on ka kaugel, niisama tuttavatel on muid asju ja … noh, pole hullu. Jõuan käia küll igal pool. Kahe väikesega ongi see, et vanematest endastki jääb väheks – kui ikka kuskile üritusele minna, võiks olla veel keegi kaasas, kes lastega aitab, seda ütlevad paljud samas seisus lapsevanemad, nii et ega ma väga ei tahtnudki nii väikestega kuskil möllu sees olla. Parem on jääda oma turvalisse tsooni ehk koju. Las kasvavad natuke veel.

Igatahes! Tegelikult tahtsin ma üldse sellest rääkida, et enne pühi juhtus midagi ajaloolist – me käisime Jaanusega kahekesi (ilma lasteta!) üle mitme aasta väljas! Ok, mingi aeg käisime Oskarit oodates ultrahelis kahekesi, peale mida võtsime kohvi ning siis hoidis Johani minu ema. Hull deit küll. Aga nüüd käisime täiesti kahekesi paar tundi väljas, ei mingeid asjaajamisi, vaid lihtsalt koos aega veetmas. Vau. Ja seda tänu kingitus.ee’le.

Kui mulle koostööpakkumine tuli, et võiksin endale meelepärase elamuse välja valida, siis teadsin, et ma ei saa seda kasutamata jätta ega eitavalt vastata, see on asi, mida me vajame. Ei huvita üldse, kui vähe meil aega on, kui raske on lapsehoidjat saada, me teeme selle võimalikuks.

Kingitus.ee lehel võib silme eest kirjuks minna – nii palju valikut, ma olin nagu laps kommipoes! Näiteks, ma olen alati tahtnud langevarjuhüpet teha, aga kuna sellega kaasneb siiski teatav risk end vigastada (pigem on see vast erand) ja vigast ema meie pere endale hetkel lubada ei saa, siis jätsin ära. Siis tundusid ahvatlevad kõikvõimalikud õhtusöögid, degusteerimised jne, aga ka tundsin, et see pole see, mida mu hing vajab. Jah, ma tahaksin lõõgastust, et olen, söön, naudin, aga olgem ausad, 2-3 tunnise ajalimiidiga (sest beebiga see nii lihtsalt on) ei tundu see hetkel kõige mõnusam variant. Pealegi, õhtusöögid on alati head, aga ei midagi uut. Ma tahtsin midagi, mida ma muidu ei teeks ega naljalt ei korraldaks, midagi, mille peale esimese hooga ei tule, mis mind mingis osas arendaks ja hariks ning pakuks vaheldust.

Pika valimise peale leidsin ühe minikursuse või töötoa – Keraamikakursus kahele. Me oleme Jaanusega mõlemad suured meisterdajad ja loomingulised tegevused on alati meeltmööda, nii et ma teadsin, et see on midagi, mis oleks mõlemale lõõgastav ja vaheldusrikas tegevus. Eriti meeldib mulle selliste asjade puhul uute oskuste omandamine – see tunne, kui ise midagi valmis teed, on minu jaoks sõltuvusttekitav, see on lihtsalt kuidagi nii vabastav ja kõikvõimas. Et oh, kuidas ma nüüd kõike loon ja tulgu või maailmalõpp, ma saan vabalt iga asjaga ise hakkama 😀

Keraamikakursust viib läbi Hele Keraamika(seal on nii palju ilusaid asju!) ja on üles ehitatud nii, et kestab umbes kaks tundi, selle aja jooksul saab endale tassi meisterdada, soovi korral võib kaasa võtta sööki-jooki ja lihtsalt end vabaks lasta ning saviga mässata.

Enne minekut oli tunne, nagu ikka võõraste asjade puhul, et äkki ma ei oska üldse midagi, äkki jään jänni, liiga keeruline – ma võin kõigile kinnitada, need olid nii mõnusad paar tundi ja mitte keegi seal jänni ei jää. Juhendaja ja keraamik Mari (hiidlane, muide, nagu minagi!) tutvustas kõike nii lihtsalt ja rahulikult, iga asja jaoks on mingid omad vahendid, näitas täpselt ette, mis ja kuidas, samas jäi meile endale ka piisavalt otsustusvabadust – kõik läks nii sujuvalt ning mul tekkis lausa hasart. Selline tunne, et noh, Jaanus, nüüd tegime endale kaks tassi, me võiksime põletusahju, hunnik savi ja glasuuri osta, hakkame oma äri ajama, nüüd me ju oskame! Nagu ütlesin, ise midagi meisterdades tekib kõikvõimas tunne! 😀

Tasside tegemine oli meile endile eriline. Läksimegi üleüldse sellise mõttega, et nüüd teeme endale oma tassid – esimesed “meielikud” ja oma käega tehtud esemed enda päriskoju (mis võib alles aastate pärast terendama hakata) – kuidagi armas ja sümboolne oli kogu see õhtupoolik.

Tööprotsess ise nägi välja selline, et meile anti tükk savi, selle rullisime siledaks, siis võis ise valida, kas teha tassi vormi järgi või n-ö vaba käega. Mina tegin vormiga, Jaanus ilma. Kogu selle tegemise ajal, alates rullimisest kuni vormi panemiseni ja vormist lahti saamise ning kõrva külge liimimiseni välja, juhendas keraamik täpselt, kuidas ja mis vahenditega midagi teha saab, see oli mulle nii põnev, et tõesti on isu minna püsivalt kursustele (ka seda pakub Hele Keraamika).

Me saime ise mustri peale suruda (selleks on seal terve hunnik “templeid”) või oma käega joonistada. Mina jäin väga lihtsaks – surusin ühe teokarbiga minimaalse mustri tassi alumisse äärde, aga oi, seal oli nii palju erinevaid kujundeid ning asju, et tekkis lapselik õhin neid kõike sinna hunnikusse toppida. Jaanus joonistas ise oma käega tassile kunstiteose, mida ma ei jõua ära oodata, kuidas koos glasuuriga välja paistab. Siis kirjutasime nimed alla ja valmis need saidki. Õigemini, see etapp sai valmis.

Lõpus valisime sobivat värvi glasuurid, keraamik pani need kirja ning glasuurimise-põletamise etapi teeb ta ise hiljem ära ning alles siis saame lõpp-produkti ehk meie “kodu-tassid” kätte. Kuna juulis Hele Keraamika puhkab, siis tassid saame augustis kätte, muidu saab ikka varem. Meil kiiret pole.

NB! Tasside omadustest nii palju, et valmistoodet võib vabalt kasutada nii, nagu iga teist nõud ning pesta ka nõudepesumasinas.

Teate, ma tulin sealt ära ja kuidagi nii mõnusalt laetud tunne oli! See oli täpselt see, mida mu hing vajas – mingit teraapilist tegevust, mil muud olmeasjad saavad korraks peast visatud ning aju puhata. Lihtsalt silu oma savi, mõtle ilusast tassist ning sellest, kuidas ma ühel päeval selle seest päris oma kodus kohvi joon ja samal ajal heldimusega meie praegust Mustamäe kaootilist elu meenutan. Oeh!

Kuna ma olen sellest õhtust, stuudiost, savist ja kogemata sobivatest kohalikest põlledest ikka veel nii vaimustuses, siis siin on teile terve virn pilte, millest ma ei raatsinud väga palju välja jätta. Mul tekib veel praegugi see tunne, et “palun veel!”

Üleüldse on hea, et kingitus.ee sellise koostööpakkumise saatis, sest kui minu kingitus välja arvata, on see edasipidi ka üks väga hea leht, kust kingitusi hankida. Sealne valik on nii lai, et tulgu mis tahes üritus – sünnipäevad, pulmad jm – või kui on lihtsalt soov lähedastele üllatust teha, kuid pea on kingituse osas tühi, siis tuleb see leht lahti võtta ja saad nii palju häid ideid, mille peale enne ei oleks tulnud ning mille vahel on lausa keeruline valikut teha. Ma olen enne ka kaubanduskeskustes neid kinkekaarte näinud, aga miskipärast ei ole kunagi selle peale tulnud, et neid osta. Igatahes, taas olen leidnud ühe suurepärase koha, kust kingitusi uurida, seda enam, et kõik on sinu eest juba ära tehtud – endal ei tule korraldamisele absoluutselt aega ega muud ressurssi kulutada, kui osta lihtsalt vautšer ja pakett ongi koos.

Peaks ikka selle langevarjuhüppe ka ette võtma …

P3310778

PS! Kingitus.ee lehel on hetkel on käimas kampaania Suve Parim Elamus, mille raames on iga nädal võimalik võita kinkekaarte ning peaauhinnaks on elamuskingitus neljale! Täpsem info: https://www.kingitus.ee/suveparimelamus

3 thoughts on “Teistmoodi kingitus

  1. Aga kui vajate nii väga sellist kahekesi aega, miks sa ise juba varem sellist üritust ette ei võtnud? Saite ju minna küll, kui pakkumine tuli, leidsid lastele hoidja. Öelda tahan seda, et kõik ongi ju enda suhtumise ja ettevõtlikkuse küsimus tegelt 🙂

    Meeldib

    1. Hoidjal ehk minu emal, kes tuli üle 100 km selleks, et paar tundi last hoida, oli just parasjagu see aeg vaba, et tulla. Ja viimati sai seda juhtuda pool aastat tagasi, et tegelikult oleme vääägaa palju planeerinud ja punnitanud asju, lapsehoidjaid otsinud jne, ei ole ikka see niisama lihtne. Vanemale lapsele veel, aga kui on alla kahe aastane ja üks beebi, siis naljalt ei leia. Seekord tuli samuti emale veel abiline ka, sest nad on paras portsjon hoida 😀

      Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s