KINGILOOS! LoLo saatis meile pehmusi ja tahab ühele lugejale sama teha!

jaanuar 11, 2018jaanuar 11, 2018 ~ Lilli

Mul on alati hea meel, kui saame proovida uusi ja mõnusaid asju, mida me reaalselt kasutame ning mida siiralt kiita saame (tõsi küll, teisi asju ma lihtsalt vastu ei võtagi). Seega, eriti tore oli Oskari sünni puhul saada LoLolt üks armas pakk, milles oli imepehme sisu.

LoLo on üks väike ettevõte, mille on asutanud kahe lapse ema ja mis teeb beebidele ning väikelastele erinevaid tekstiilist tooteid. Tekstiilist tooteid on vist kummaline sõnapaar, aga ma ei osanud end muud moodi väljendada 😀 Peamiselt on tegemist kaelarätikute, põllede, piimalappide jm taoliste väikeste ning vajalike esemete tootmisega, aga ma tean, et neil on ka tekid ja mängukaared valikus olemas!

Emad, isegi kui nad ei ole ettevõtjad, on minumeelest ühed maailma ettevõtlikumad inimesed – erinevaid vajalikke tooteid ja lahendusi nuputame ja teeme koduseinte vahel niikuinii, et lastega elu enda jaoks kergemaks teha, niisiis, seda enam kiiduväärt on see, kui hakkajad emad teevad ka teiste elu kergemaks. Tõenäoliselt nii head asjad sünnivadki – tehakse südamega.

Ma pean ütlema, et kui ma olen mõelnud igasugustele lappidele ja värkidele, siis tavaliselt olen neid alahinnanud – kasutanud suvalist rätikunurka või enda pluusivarrukatki kasvõi, lihtsalt, et lapsel piim ja misiganes vedelik ära pühkida. Imikuga elu ongi selline piimaplekkide paradiis, et enam ei saa arugi, kui oled must.

Näiteks, ma kannan enamasti tumedaid riideid ning selge see, et valged plekid paistavad sealt välja, ainult, et mina olen juba seal maal, et ei pane tähelegi neid – väga halvasti! Nii ma siis kõnnin ringi plekiliste riietega, sest see on minu maailmas juba tavaline, aga ei, Lilli, ei käida plekiliste riietega ringi! Ma ei tea, kuidas ma seda tähele ei pane! Ma olin vanasti nii Monk selliste asjade koha pealt.

Nüüd ma siis kasutan nn õigeid lappe ja vahendeid, sest ma otsustasin, et ma ei tohi olla see ema, kes ei pane tähele, kuidas ta määrdunult ringi käib või kui panen tähele, siis see on lisastress mulle – mul pole jälle ÜHTEGI puhast asja! Aga ok, see peab vaikselt muutuma. Lisaks, on mul Johan ka, kes ikka oma toitude ja pudinatega mind üle külvab, nii et jah, kui ma üldse enam midagi tähele ei paneks, ära ei hoiaks ega puhastaks, võib mu olukord päris räpakaks muutuda ja sellega ei annaks ma lastele väga head eeskuju.

Piimalapid või mingid taolised asjad olid minu jaoks enne laste saamist midagi nii rõvedat, et üksnes selle postituse lugemine oleks mulle toonud tõenäoliselt õuduse silmi ja nüüd, siin ma olen – räägin, kuidas olen üleni plekiline, riideid vahetan sada korda päevas (või üldse mitte, sest puhtaid enam pole) ja ei tee väga teist nägugi. Aga noh, selge see, et ega need ju midagi ägedat tõesti ei ole ning üks põhjus võib olla selles, et enamasti näevad need, lisaks kõigele, päris vastikud välja ka – valged marlid, mis ei ole enam valged või mingi käkras kalts lihtsalt (mis on vist igas beebiga elamises ja aetakse taga, et kus SEE rätik nüüd jälle on).

Aga nüüd on mul nunnud piimalapid! 😀 Sellised, mida võib avalikkuse ees ka välja võtta. Ja oii, kui pehmed! Ma üritasin pildistada nende pehmust (ok, Lilli), aga muidugi pildilt pole aru saada – flanell, aga justkui veel mõnusam! Eriti nunnu väikese beebi kraam. Ja olgugi et tegemist on piimalappidega, siis ma olen nüüd see ema, kelle jaoks ka piimalappidega kaetud elamine tundub midagi eriti sooja ja erilist – nüüd ma ju tean, et imikuiga on liiga lühike! Ma ei jõua Oskarit nii palju ära vaadata ja silmadega salvestada, kui tahaks, nii, et mul suva, olen siis plekiline ja piimalapiline edasi 😀 Olgu, mõni puhas pluus võiks siiski kauem puhtana seista, kui paar tundi, mistõttu ma LoLo kingitust VÄGA vajasingi.

See on see pilt, kus ma pehmust üritasin pildistada.

Me saime 2 kaelarätti/salli/põlle ka, aga need on tegelikult umbes 6. elukuust parajad, väga head hammaste tuleku ajaks, kui piimamöll on asendunud hambamölluga ehk suure ilastamisega. Aga ma pidin ikkagi last kiusama ja talle ka korraks selle kaela panema.

P3250022 — Ta vist ei ole väga veendunud selle vajalikkuses hetkel …

Üleüldse, mul ei olnud meeleski enam, kui palju piima väljaajamist võib ette tulla, kuigi alles see elu Johaniga oli. Ma olen seekord tõesti nagu esimest korda imikuga, koguaeg imestan igasuguste tavaliste asjade üle või tuleb see “aajah, see värk oli ju ka!” hetk.

Minu hetke lemmik on rebasega lapp, sest Oskarile kingiti rebase mänguasi ka ja … üleüldse, ta on nii rebaselik, mida Johan ei olnud 😀 Aga lambad on armsad ja ühevärvilised on mõnusad ja lihtsad ja … No, vaadake ise, kui armas!