Kas ma hakkan varsti sünnitama?

Dokumenteerin natuke enda ja võib-olla teiste jaoks, et mis tunne on olla 37+4 rase.

3-4 päeva olen täiesti kutu olnud ja nii kutu, et Johani ajal seda kohe kindlasti nii ei olnud. Kui oli see, et öösiti ei maganud, siis nüüd paar päeva on vastupidi – ma võin Johani mänguhoos või telekas karjub nurgas, misiganes toimub, lihtsalt minutipealt magama vajuda, sest nii suur uni on.

Valud on täiesti kummalised. Paar päeva tagasi ärkasin hommikul sellise valu peale, et ei saanud hingatagi – valu on selgelt täiesti selle alumise kondi peal, puusades ja seljas, iga lapse liigutus tekitas seda kordades juurde ja alates sellest ajast ongi nii valus, et keerata-pöörata ei saa, kõnnin jalad harkis ettevaatlikult läbi selle valu, südame tegi lausa pahaks, eile õhtul oli tunne, et vist lähen potti kallistama – täiesti halb oli olla.

Aga see käib hooti tegelikult, mingi hetk on päris ok, nagu praegu (st lahjem valu ja iiveldus) ja nagu üleeile, kui käisin arstil, selline täitsa talutav. Arvasin, et ju laps oli halvas asendis, surus kuskile, aga tõesti, see tuleb muudkui tagasi, aina hullemini. Eile oli ikka … õudus. Mul on endiselt tuba sassis, kuidagi teen radu sisse, aga seda, et tahaks põhjalikku koristust, kummutis asju sorteerida veidi, kappe koristada, köögiasju koristada, no ei saa!

See saamatus ajab mind nii närvi ja paneb nii ahistama, et kohutav! Johaniga mängimine on selline, et ma lükkan jalaga mänguasja, sest ei saa enam põrandale temaga kauaks istuma minna, midagi trallitada ei saa. Tema kantseldamine üldse, et kui võtab mingi keelatud asja või ilmtingimata vaja mööda kappi hakata üles ronima, no ei saa nii kiiresti reageerida. Ja söögi tegemine! Ma ei suuda seista nii kaua, et süüa teha, sest põlvist võtab see valu nõrgaks. Ja siis, kui olen viis minutit seisnud, mingit potti käes hoidnud, hakkab see paanika ja ahastus, pisarad voolama, et krt mu laps võib nälga jääda, sest ema ei näinud ette, et ta invaliidistub ja pole Johani süü. Ma lähen nii närvi lihtsalt, ma ei ole see inimene, kes on saamatu nagu mingi .. saamatu. Ja ma olen füüsiliselt nii piiratud hetkel, et lõpuks nutan iga päev mingi aja, sest laine lööb pea kohal kokku ja silme eest must, et koristada ei saa, süüa teha ei saa, Jaanus peab tööd tegema, Johan on kuidagi ka siin oma aega veetmas, kõik on nii ligadi-logadi. Ma ei saa lapsehoidjatki sünnituse ajaks kutsuda, sest piinlik sellisesse segadusse kedagi kutsuda. Täiesti nõrkenud öääääää! tunne!

Ehk siis selline seis, mida dokumenteerida tahtsin, sest äkki, kui ma kunagi peaksin kolmanda lapse saama ja tuleb sama seis, saan lohutada, et varsti on sünnitus ja peale seda hakkas kõik hästi minema, ma tõesti tahaks loota, et see nii on 😀 Vähemalt suudan end füüsiliselt liigutada.

Peale Johani sündi oli küll see, et ok, magamata, täiesti segi jälle teistpidi, aga ma iga jumala päev tänasin ei tea mis kõiksust, et ma enam rase ei ole ja saan end vähemalt liigutadagi nii, nagu vaja. Nii raske titeaeg oli, aga rasedus oli minu jaoks suurem ahistus. See kord on deja vu, ainult, et lõpp on palju valulikum ja sellist iiveldust, nagu mul nüüd on, ei mäleta. 2 päeva enne sünnitust oli süda paha, seda mäletan tegelikult, aga nüüd on see kauem kestnud.

Kõrvetised on ka igapäevased, mida Johaniga ei olnud. Oli paar jubedat korda, kui olin mingit teatud asja söönud ja mäletan, et ahh need ongi kõrvetised, sest enne rasedust ma ei teadnud, mis tunne see on, kui on kõrvetised, aga nüüd vist on iga asja peale ja just see aeg, kui algasid valud, algas iiveldus. Midagi ikka vist toimub.

Arstilt sain nii palju infot, et laps on kindlasti kohe peaseisus, väga palju ta kõhtu ei tahtnud katsuda, et last mitte ärritada, aga talle tundus, et pea on ka üsna kinni ja paigas, mis annab kinnitust, et võib sünnitama minna küll.

Hea asi on see, et saabunud on “nii kopp ees, et hea meelega sünnitaksin” tunne. Enne oli see, et ma ei taha sünnitada, pole valmis, st valmis pole niikuinii, sest toad koristamata 😀 Aga kui eile õhtul unega võideldes, iiveldusega võideldes, millega iganes võideldes diivanil rullisin, siis tundsin küll, et ok, aitab, see pole inimlik seisund, ma tahan nüüd sünnitama minna, olgu siis juba täispiin, vähemalt on asi konkreetne, mitte mingi vindumine.

NB! Just lugesin, et sünnitusvalu on võrreldav, näiteks, inimese elavalt põletamisega ja täpselt nii ma seda mäletangi. Ikkagi, võiks sünnitama nüüd minna.

energy

20 thoughts on “Kas ma hakkan varsti sünnitama?

  1. Ma ka kohe lausa vihkasin rasesust, kuigi mul ei olnud otseselt ühtki füüsilist häda. Või ma lihtsalt ei mäleta seda jubedust? 😀 Aga Sul see valu tundub ikka nii ekstreemne. Kas ämmakas on uurinud, ega Sul sümfüüsi pole? See on mingi.. a la häbemeliidese liigne venimine/põletik, ah guugelda, saad täpsemat infot. See on ravitav, aga eeldab ravikuuri läbimist, mida 1,5aastase kõrvalt on vist suht tüütu teha. Jaksu igaljuhul!

    Meeldib

  2. Alustuseks, ma isegi ei tea, KUI rase ma olen, sest ämmakas ja arst tegid vahepeal väikse hüppe ja nende arvestuse järgi olen 35+5, aga haiglas kontrollis käies öeldi, et ei-ei, vähem, ja sealt tuleks 34+4. Aga no piisavalt rase, et tunneli lõpus valgust näha 😀

    Mul on lihtsalt nii siiras huvi, et mis kurat mu kehaga toimub – tahaks igal sammul kedagi kõrvale seletama, et nii, SEE tunne tekkis nüüd SELLEST. Sest mismoodi on võimalik keset aeglast kõndimist järsku tunda, nagu keegi pussitaks mu jalgevahet seestpoolt? 😀 Terav, jube, torkiv valu, ja sellised kiired pisted, nagu vanglahoovi kakluses. Või kui oled rahulikult diivanil ja järsku on tunne, nagu keegi murraks praks-praks roideid pooleks seest. Ja noh, see klassikaline “kohe kukub välja” muidugi ka.

    Sulle soovin jõudu-jaksu ja vähem raskeid hetki!

    Liked by 1 person

    1. oo kui super kirjeldus 😀 (y) – just see vanglahoovi teema! mul oli superrasedus, löpuni kepsutasin ringi, nagu kitseke, mingeid jamasid polnud – VÄLJA arvatud see pussitamine. ja mind praegu hämmastabki sügavalt, et sa kirjeldasd sönasönalt nii, nagu mina – seespoolt pussitatakse. üks kord oli nii hull, et keset öhtust jalutuskäiku olin sunnitud kümme mintsa ühel kohal seisma – ja kuna paremaks ei läinud ja mees parajasti lähikonnas, siis transa järgi kutsuma. isegi see 30 meetrit pargist autoni oli hiina piin, läbisin seda millimeetri kaupa, teesklesin oma keha ees, et NOPE, ma TEGELT ei liigu!… ja oi kus mul olisamuti huvi, et MIS täpselt sel hetkel toimub…

      Meeldib

      1. Tänks 😀 Ma jalutasin täna 2km ja lõpp läks ikka nii vahvaks, et siiamaani naeran. Täpselt sellised asjad, mida hästi ei usu, kui pole ise kogenud. Meie maja tagant läheb väike kallak, ja majani jõudmiseks on kaks varianti: kas kõnnid 15 meetrit rohkem laugemat teed pidi, või ronid suhteliselt järsust nõlvast üles ja oledki hops! terrassil. Olin oma 2km ära lonkinud ja ikka veel elus, kodu paistis ja võiks nagu teekonna lõppenuks lugeda, aga… Ma lihtsalt seisin seal ja mõtlesin, millises aia nurgas ma eelistaksin oma viimased hingetõmbed teha, sest mõlemad trajektoorid tundusid ilmvõimatuna. Künkast üles ronida? Haa! Kõndida VEEL 15 meetrit?! Oei. Seesama torkimine, aga nii intensiivselt, et kiusatus oli võsast endale pulk hammaste vahele murda. Ei tea, milleks see lapseke mu kõhus küll valmistub.

        (Lõpuks tegin nagu Sina, venisin need 15 meetrit ära ja tegin näo, et ei-ei, tegelikult ma olen paigal. Ei teadnudki varem, et jalgu liigutamata kõndida oskan.)

        Liked by 2 people

  3. Ehh, mäletan kuidas nii 36 nädala paiku hakkasid igasugused märgid näitama, et sünnitus hakkab lähenema… Lapse pea oli fikseerunud, kõht vajus alla jms… Ja poiss sündis kenasti päev enne tähtaega 😀
    Aga jaksu, õnneks on see kõik mööduv.

    Meeldib

  4. Ma ei tea, kas mõjus see kurtmine siin, aga kuidagi … hea hakkas! Ma isegi koristasin ja tegin süüa üle mitme aja 😀 äkki ongi see “mine sünnitama” energia peal! 😀

    Meeldib

  5. Nüüd on sul õige aeg datleid sööma hakata. Sellest on isegi teaduslikke uuringuid, kuidas aitab avanemisele kaasa ja kergendab loomulikku sünnitust.

    Meeldib

  6. Jeesus kristus, kui rõvedad asjad datlid on. Mismoodi neid küll süüakse.

    Mina olen enda puhul täheldanud, et peale virisemist läheb alati paremaks. Saad asja endast nö välja.

    Igatahes põnev!

    Liked by 1 person

  7. Datlid jah.. ma ka eelmise rasedusega lugesin seda soovitust ja sõin kenasti iga päev nagu kord ja kohus. Ma tegelt niikuinii söön aeg-ajalt datleid aga siis ma sõin absull iga päev kohusetundlikult. Samas igasugu vaarikateesid ei joonud. Ja lapse sünd venis pikale. Üle 32h reg. valusid enne kui sündis ja sedagi lõpuks vaakumiga. Seega praeguse rasedusega ei järgi enam seda soovitust.

    Liked by 1 person

  8. Lugesin just uuringut, et viimasel kuul oleks oluline hoopis vähemalt 7,5 tundi järjestikust und (tean omast käest, et kerge öelda). Magamatus pidi sünnituse kolmandiku võrra pikemaks venitama.

    Meeldib

    1. Oh jaa, ma ise tean omast käest, et väsimus ja kurnatus on ees, tahaksin ka magada! Aga no ei jää, laman voodis, silm kinni, teen rahulikult hingamist ja nii mitu tundi 😀 aga äkki siiski keha natuke puhkab. No igatahes, unega on täitsa jama, kuigi viimasel ajal on etemaks läinud, vahepeal oli ikka hommikuni ärkvelolek.

      Meeldib

  9. Oo jaa, veel on värskelt meeles see kõik. Vaatamata sellele, et praegu 3,5 kuusega käib ikka trall – refluks, gaasid, nohu, on see kõik köömes raseduse paari viimase kuu seljavalu kõrval. Mind aitas kiropraktik ja kinesioteipimine. Lisaks kandsin bandaazhi. Jõin nõmmliivateed kuskil alates 38. nädalast, leevendas enesetunnet. Ehk ka kiirendas sünnitust. Haiglasse jōudes oli avatust 3,5 cm ja selleks ajaks, kui sünnitustuppa jõudsin ja veidi aega KTG all piinelnud olin, oli pressi tunne ja täisavatus. Ei jõudnud kohalegi, et nüüd kohe laps sünnibki. Pool tundi jube intensiivset valutamist. Mõtlesin, et ei suuda ilma epiduraalita, sest arvasin, et aega läheb mitu tundi. Ämmakas ütles, et mul olid topelttuhud. Ma ei tea, mis see tähendab. Pea vastu!

    Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s