Saage tuttavaks – minu uus beebi!*

Mõtlesin mitu päeva, et hakkan kirjutama sellest, kui raske mul vahel ikka on (nagu ma ei oleks sellest juba sada korda kirjutanud) ja kuidas ma iga imeliku valu peale meenutan, et oii, kui jube see sünnitus ikka on, ma ju tegelikult kardan!

Ja siis mõtlesin, et räägin, kuidas hormoonid möllavad ja kuidas ma ühel hetkel mitte midagi ega kedagi ei salli ning järgmisel hetkel on suht ok.

Ja siis mõtlesin kirjutada sellest, et ma ei saa arugi, et olen rase – tavaline seisund, selline tunne, et ega ma ei muutugi enam mitte iial. See ka kohale ei jõua, et tuleb teine laps.

Tavajutt.

AGA selle asemel, et seda tavapärast juttu ajada, otsustasin, et ok, teen midagi kasulikku.

Ma olen siin juba rääkinud, kuidas ma muudkui koon ja koon. Lõppu ei tule. Maailma parim stressimaandamise viis – surgeldan oma varrastega ja kõik kirumised, vestlused endaga, heietused saavad selle aja jooksul tehtud. See on lausa sõltuvus, ma ei saa enam mitte kududa. Nii hea tegevus, sest kudumisele endale väga mõtlema ei pea ja kui ka peab, siis ongi hea puhkus muudest mõtetest.

Kuna peamine asi, mida teen, on beebiasjad ja kõike ei jõua niikuinii ära kanda, siis otsustasin, et hakkan teistele ka tegema.

Paar tellimust tuli juba selle peale, et postitasin lihtsalt papude pilte üles, nüüd tegin ka oma kudumisteemalise Facebooki lehe (link on siin: https://www.facebook.com/pilvevill/), kuhu hakkan muudkui tehtud töid postitama.

Lehe nimi on Pilvevill. Pilvevill on seetõttu, et ma tahan teha nii mõnusaid, naturaalseid ja pehmeid asju, mis tekitaksid kuskil pilvedes olemise tunde. Mina tunnen küll end nii, kui mul midagi eriti mõnusat ja pehmet seljas on. Ja nii tuligi see nimi kuidagi eriti lihtsalt. Algul mõtlesin, et liiga titelik ja nunnu, siis mõtlesin, et ah, las olla. Pealegi, tegelikult ei ole ju nii imal ka …

Kindlasti ei leia sealt ega ma ei hakka ka tulevikus tegema sünteetilisest lõngast asju. Esialgu on peamiselt meriinovillast värki, kuid kindlasti lisandub muud materjali ka – naturaalseid ägedaid lõngasid on nii palju! Ja Pilvevilla mõistet võtan ma suhteliselt vabalt, ei pea tingimata kõik villane ja talvelik olema.

Ja muide, valminud on ka esimene koerakampsun Prantsuse buldog Jürile! Nii, et igasugused beebid saavad soojad riided selga, kui vaja.

Mõned villased pildid on siin:

Ja nüüd, show some love, pange mu uuele lehele like ka: https://www.facebook.com/pilvevill/

*NB! Andke andeks, viimast otsa rase ei tohiks vist sellist pealkirja nii vabalt kasutada.

2 thoughts on “Saage tuttavaks – minu uus beebi!*

  1. Oh, algus on nii sarnane: kaks väikse vanusevahega samasoolist last, kodusena avastad käsitöö tegemise võlu (stressi maandamine, mingil määral ehk ka eneseteostusvajaduse rahuldamine) ning mingi hetk avastad, et oled nakatunud sellesse käsitööpisikusse. Minu kolmas “beebi” sündis ainult veidi hiljem, siis kui teine laps oli juba peagi 1a saamas ja sündis ta nii, et juhuslikult oli vaja ühele katsikule minna ning ma esimest korda elus mõtlesin heegeldada ühe väikse jänku kingituseks. Peagi tuli teha neid jänkusid veel ja siis juba kõike muud ka. Lõpuks koondasingi kõik kokku ühele lehele ( https://www.facebook.com/Mimmid-ja-mummud-1514844812096294/ )
    Tegelikult tahtsin hoopis mainida, et mulle väga meeldib su tööde lihtsus ja naturaalsus ning pildid on ka väga armsad, tekitavad sellise sooja tunde (tõesti nagu mõnuleks kuskil vati sees 🙂 )
    Ja lõpetuseks, kuna mul on just täpselt vaja sõbranna Prantsuse buldogile hakata kampsunit kuduma, siis tekkis huvi, et kas see Sinu tehtud on omalooming või õpetus kusagilt netiavarustest leitud?

    Liked by 1 person

    1. See on täitsa omalooming 🙂 lasin ära mõõta üldpikkuse, rinnaümbermõõdu, käppade vahe (neil see asi, et alumine käppade vahe rinnakorvi juurest on üsna lai ja poest ostetud asjad võivad seetõttu väikeseks jääda) ning alumise pikkuse (alt peaks olema lühem kui pealt). Siis nii kudusingi, et alt teatud maalt silmad maha, pealt edasi kuni üldpikkus täis ja käppade kohale jätsin augud, korjasin hiljem silmused üles ja tegin soonikuga nn varrukad. Taha sisemisele poolele tegin kaks jämedamat paela või asja ka, nn tagumiste käppade aasad. Aga üldiselt jaa, lihtsad ja välimuselt soojad kudumid mulle meeldivadki 🙂

      Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s